Põllumajanduskõrgkooli võrguõppejõud Annika Michelson on soome-rootslanna, kes huvitub eestimaistest põlistest tõugudest ja -sortidest. Bioneer uuris, miks on oluline vanapäraseid sorte ja tõuge uurida.

Kysimused esitas Bioneeri toimetaja Katrin Lipp.

Mis on põlistõud?

Algupärased tõud ja sordid on kujunenud inimese ja kohaliku loona koostöös. Looma välimiku osas on seetõttu populatsioonisisene mitmekesisus suur võrreldes sihipäraselt aretatud tootmistõugudega.

Põliste tõugude asurkonnad on kohastunud kohaliku ilmastiku, maastiku ja kahjuritega. Need loomad oskavad toitumiseks kõige paremini ära kasutada kohalikku taimestikku.

Kuidas Teil tekkis huvi põliste tõugude ja sortide vastu?

Olen kasvanud talus, kus olid koduloomad. Meie pere laste mängumaaks oli mets ja põld. Olen alati olnud huvitatud loonast ja selle mitmekesisusest.

Miks põlistõud ja -sordid on olulised?

Põlistõu ja vana sordi sisemine mitmekesisus on suur ja seega on ka nende geneetiline väärtus tähtis. Aretatud tootmistõud või –sordid on yhtsemad ja nende tõu- või sordisisene mitmekesisus on napp.

Oluline on säilitada põliste koduloomade juures neid omadusi, mis omal ajal inimeste poolt väärtustatud olid, ja kasutada nende toodangut tavapäraselt. See on tähtis nii elmaajaloolise järjepidevuse säilimise eesmärgil kui ka tuleviku  tõu- ja sordiaretajate huvides.

Mille poolest on põlistõud head?

Põlised koduloomad on targad, nad mõtlevad ise. Põline koduloom oskab tihti ennast kaitsta kiskjate eest paremini kui aretatud loom. Põline kihnu maalammas joob soolast merevett ja sööb adru. Mandril olev viru maalammas suudab jällegi suurepäraselt endale metsast toitu hankida.

Põliste koduloomade saadusi (villa, liha, mune) on vähe uuritud. Põliste viljasortide esimesed uuringud näitavad, et need sisaldavad rohkem proteiine, mineraalained, vitamiine ja antioksydante.

Kuidas Te sellised tõugusid ja sorte leiate?

Selliste loomade ja sortide leidmine on suur töö! Eelkõige peab tundma teisi Põhja-Euroopa põliseid koduloomi ja -sorte. Mingil määral tulevad kasuks maateaduslikud arenguteooriad äärealade ja keskuse kohta. Tuleb kaardile panna põllumajanduse äärealad. Sellised alad on igas maakonnas, vallas ja kylas. Sel viisil võib oletada, kus võiks olla võimalik leida veel põliseid koduloomi ja sorte.

Milliseid loomi te ise peate?

Pean viru maalammast. See on viimasena lisatud maalammaste perekonda. DNA uurimistulemused sain teada 19.6.2009.

Olen leidnud viru maalammast ainult yhes kohas, Väike-Maarja valla äärealal, väikses metsa lähedases kylas. Leidsin neid ainult kilomeetri kauguselt oma maakodust.

Pean neid, kuna soovin väärtustada oma laste esiemade tehtud põllumajanduslikku tööd ja samas hooldan nende abil Kiltsi niitu.

Kas inimesed saavad põliste tõugude otsimisel ka abiks olla?

Suurem osa põlistest koduloomadest on veel Eestis kaardistamata – järjekorras on vähemalt maakanad, maakits, haned, kyylikud ja tume mesilane.

Kui teate, et kuskil on vanaaegseid loomi peetud väga kaua (30 aastat või rohkem), siis võib sellest mulle teada anda (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Esimene asi, mida palun, et loomadest tehtaks pilti. Kindlasti kysige  loomade omaniku käest, kui kaua tema on neid isendeid pidanud, kes pidas neid enne teda ning kust kohast on ta oma isasloomad saanud.

Te olete soome-rootslanna. Mil viisil Te Eestisse jõudsite?

Tulin 1990. aastal Tartu ylikooli geograafia kateedrisse vahetusyliõpilaseks Kopenhaageni ylikoolist. Minust on saanud selle aja jooksul virulane. Siin pole ma tegelikult kuigi kaugel oma kodutalust teisel pool Soome lahte.

Kas Teie jaoks on loona hoidmine või loona tunnetamine oluline?

Minu jaoks on loona hoidmine ja tunnetamine elu kõige tähtsamad asjad. Olen loonas võimalikult palju. Hooldan Kiltsi niitu ja tegutsen Väike-Maarja Põllumeeste Seltsis koos teiste valla talupidajatega.

Millist tulevikku olete enda jaoks loomas?

Niit tahab niitmist, loomad ja inimesed söötmist. Käed tahavad tegemist. Pere ja sõbrad toovad rõõmu, Ebavere mägi annab rahu ja jõudu.

Uustlus on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Allikas: Bioneer