[text]
Täna on

10.05. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Kas matkal peab alati joogipudel kaasas olema või kõlbab juua ka looduslikust veekogust võetud vett? Sellele kysimusele annab vastuse matkajuht Tõnu Jyrgenson.
Tallinna linna all peitub yks hoopis teistmoodi, varjatum ja salapärasem keskkond. Jutud käikudest ja koobastest on inimesi alati erutanud ja nende kohta liigub igasuguseid lugusid. Osoon käis uurimas, milline see maa-alune Tallinn õieti välja näeb.
Läänemere reostatus on pikki aastaid olnud tõsiseks mureks. Kui suur on Eesti osa selles reostuskoormuses ja mis on põhiline reostusallikas?
Saate tegid Kristjan Kaljund, Sven Paulus ja Mirjam Matiisen. Lood seob kimpu Vladislav Koržets.

11.05. kl 12.55 ETVs: Osoon, kordus.

11.05. kl 11.05 ERVs: Yitsainus Mulgimaa, 2/ 5.
Peaaegu saja-aastane Leebiku kyla Kuke talu peremees Eduard Raidvee meenutab, kuidas ta 1920. aastail Tõrva kylje all yhes talus rentnikuks oli. Tolle talu peremees oli hea mees kyll, aga talupidamisele eelistas pasunamängu. Veel kakskymmend aastat tagasi oli pea igas Mulgimaa kylas oma pood, nyyd aga aitab hädast välja Volli ja Sirje kauplusbuss. Ka kõige kõverama seljaga ätt tahab oma leiva ise kotti panna.
Kõneldakse, et sõna mulk on tulnud läti keelest ja tähendavat selles keeles opakat. Lilli kyla meest Enn Kangurit kyll lätlased opakaks ei nimeta. Enn käib jalgrattaga yle piiri Kööna poes ja vahel Ruhjaski - mees usub jalgrattaretkede tervendavasse mõjusse.
Noor arhitekt Jaak-Adam Looveer võõpab Paistu kiriku ees tammepuust Mulgi taadi kuju ja arutleb mulgiks saamise võimaluste yle. Selleks ei pea tingimata mulgi ema laps olema, arvab ta. Mulgiks võid saada, kui huvitud mulgi elmast ja kõneled mulgi keelt.

11.05. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

11.05. kl 22.15 ETV2: Hiina metsik loodus, 1/ 6: Draakoni syda.
Uus doksari. Sajandeid on Hiinat kylastanud rändurid jutustanud lugusid lummavatest maastikest ja iseäralikest loomadest. Kuueosaline loonasari annab nyyd põgusa ylevaate tervest riigist. Esimeses osas tuleb juttu Lõuna-Hiinast, kus asub maailma suurim karstiala, mis varjab lõputuid koopaid, ja tuhandetest mägedest koosnevat kivimetsa. Riisikasvatajate terrasspõldude kõrval voolavates jõgedes elavad alligaatorid ja hiidsalamandrid ning väljaõpetatud kormoranid käivad koos kaluritega kala pyydmas. Missugused jõud on vorminud seda omapärast maastikku ja kui hästi õnnestub põlluharijate ning metsloomade kooseksisteerimine kaljude ja riisipõldude vahel?

12.05. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

12.05. kl 15.10 ETVs: Hiina metsik loodus, 1/ 6: Draakoni syda.

13.05. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

13.05. kl 21.25 ETV2: Me jääme Maa peale.
Linnastumine, liikide väljasuremine, loodusvarade ammendumine ja ilmastiku soojenemine tekitavad kõik põhjendatud muret. Film jälgib Maa olukorda, tema ilu ja valu, looduse ilu ning inimese pyydu teda taltsutada. Filmis esinevad kuulus keskkonnamõtleja James Lovelock, filosoof Edgar Morin ja Nobeli preemia laureaadid Mihhail Gorbatšov ning Wangari Maathai.

14.05. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.
Kordus kl 00.00.

14.05. kl 23.35 ETV2: Me jääme Maa peale.

15.05. kl 09.05 ETV2: Osoon.
Emajõgi koos vanajõgede ja jõesonnidega moodustab Eesti yhe liigirikkama veevaru. Emajõgi oma mõlemas otsas oleva järvega - Peipsi ja Võrtsjärv - on täiuslik rändetee kaladele. Randel Kreitsberg viibib Tartu ylikooli kalauurijatega teaduspyygil.
Metsamarjade kultuuristamisest räägivad taimeteadlane Urmas Laansoo ja Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla. Läänemerest leiti Ameerikast pärit kirpvähk. Mereteadlased uurivad, kuhu kirpvähk edasi levib ja kelle ta kohalikest liikidest välja tõrjub?
Kordus kl 17.00.

15.05. kl 09.30 ETVs: Yitsainus Mulgimaa, 3/ 5.
Luuletaja Hendrik Adamson on öelnud, et kusagil ei laineta rukkipõllud nii ilusasti, kui Karksi kandis. Karksi-Nuia koolitydruk Dagne Press näitab kätte kõik kenamad paigad oma väikelinnas. Ent temagi on kodukandist lahkumas - rahvusvahelist noorsootööd õppima.
Abja-Paluoja rätsepmeister Enda-Alvi Leesment õmbleb lapselaps Kermole mulgi kuube. Paar nädalat hiljem läheb väike Kermo, kuub seljas, uhkel sammul Abja piltniku Jaan Pääsukese juurde. Valmis kuva saadab vanaema president Ilvesele. Ja juba paari nädala pärast saab Kermo presidendilt vastu suure ymbriku.
Halliste kandis Naistevalla kylas pandi yles vana vändaga kapsariiv. Kohalikud vanaprouad Aino Nugis ja Tiiu Riiet võtavad tuttavate seltsis ette mulgi kapsaste tegemise. Kui kapsas on paar nädalat hapnenud, oleme Naistevallas tagasi.
Aino ja Tiiu räägivad, kuidas uhkete Mulgi häärberite pered Siberisse saadeti ning talud maha tallati. Kui 1949. aastal kyyditajad Tiiu koju tulid, lasid nad tydrukul endale kõigepealt pekki ja mune praadida ning siis klaverit mängida.

15.05. kl 18.40 ETVs: Yellowstone´i rahvuspark, 1/ 3: Talv.
Talvel katab Yellowstone´i sygav lumi. Samal ajal kui pakane nõrgendab punahirve- ja piisonikarju, muutuvad hundid tugevamaks. Ent kuna pinna all pulbitseb yks maailma suuremaid vulkaane, on rahvuspargi kliima seotud Yellowstone´i tulise sydamega.

15.05. kl 19.45 ETV2: Loomise laul: Karl Nõgel Kongutast, 3.
Laulab Karl Nõgel Kongutast.

15.05. kl 20.15 ETV2: Otsi loodusest liitlast.
Rein Marani filmis tutvustatakse inimyhiskonnas kahjuriteks muutunud näriliste ja looduslikus keskkonnas nende arvukust piiravate väikekiskjate elu. Vaetakse võimalusi kärplaste kasutamiseks ka tänapäeval kahjurnäriliste ohjeldamisel. Filmi vahendusel kohtub vaataja leethiire, koduhiire, kaelushiire, kodu- ja rändrotiga ning nirgi, kärbi, tuhkru, furo ehk kodutuhkru, fredka ehk farmituhkruga.

16.05. kl 09.05 ETV2: Osoon.
Vaatame Vormsit soome perekonna silmade läbi. Aura ja Risto valisid neli aastat tagasi Vormsi oma koduks. Neid võlus saare puutumata loond, mida nad oma kodumaal nii lihtsalt enam ei leia. Loonakuvajast peremees on ehitanud lindudele hulgaliselt pesakaste, et oleks, keda pildistada. Peenral kasvavad just need lilled, kes meeldivad liblikatele. Hobune ja lambad hoiavad niidud puhtana, et avamaalindudel oleks elu- ning pesitsuspaiku.
Ogalik on Eesti rannavetes väga arvukas kalaliik. Julge kala meeldib hästi allveekuvajatele ja -filmimeestele. Vello Mäss on ogaliku toimetusi jälginud pikka aega.
Osooni sygismatk Hendrik Relvega Paunkyla metsade keskel ja järvede vahel.
Kordus kl 17.00.

16.05. kl 09.30 ETV2: Yitsainus Mulgimaa, 3/ 5.

16.05. kl 10.00 ETV2: Muutuste arhitektid: Roheline kasv.
Tööstusriikide majanduskasv, mis ajab taga yha suuremaid kasumeid, on viinud maakera mittetaastuvate loodusvarade arutu ekspluateerimiseni. Nyyd oleme hakanud mõistma, millist mõju see avaldab meie tulevikule. Muutuste arhitektid on veendunud, et kõik ei ole veel pöördumatult kadunud, ja propageerivad keskkonnasäästlikku majandust.

16.05. kl 11.50 ETV2: Hiina metsik loodus, 2/ 6: Shangri-La.
Inglise kirjanik James Hilton kirjeldas oma romaanis ”Kadunud silmapiir” maapealset paradiisi, mida kutsutakse Shangri-Laks. Väidetavalt sai autor vaimustust Yunnani provintsi maalilisest loonast. Kymmekond aastat tagasi hakkas see muinasjutuline nimi elama päris elu: Yunnani provintsi Zhongdiani maakond nimetati ymber Shangri-La maakonnaks. Shangri-La tuulised mäenõlvad on koduks kõige kõrgemal elavale primaadile maailmas, orgudes aga kasvab džungel, mille liigirikkust võib võrrelda Amazonase vihmametsade mitmekesisusega.

16.05. kl 13.10 ETVs: Tõsielufilm Kliimaniakid: Kala pikk teekond. 
”Kala pikk teekond” esitab kysimusi ylemaailmse kaubaveo kohta.

16.05. kl 13.15 ETVs: Yellowstone´i rahvuspark, 1/ 3: Talv.

16.05. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Antarktika olevik ja tulevik. Hendrik Relve, Haldi Normet- Saarna.
Kordus kl 23.05.

16.05. kl 14.05 ETVs: Osoon, kordus.

16.05. kl 14.30 ETVs: Yhe armastuse lugu 
Yks suvi, yhe tuttpytipaari eluring. Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaator Vallo Kepp, helirežissöör Enn Säde, kunstnik Mari Kaarma, monteerija Margit Maran.

16.05. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Liquid Clarinets.
Rahvamuusikat ja omaloomingut mängivad Matt Darriau klarnetitel, Patrick Novara klarnetil ja torupillil, Ismail Lumanovski klarnetil, Dimos Vougioukas akordionil ja Francesco Manna löökpillidel, yhendades omavahel klezmeri, balkani ja itaalia tavasid.