[text]
Täna on

Yts kimmäs asi, midä vana Võromaa savvusannu alalõhoitmisõ hääs tetäs, om savvusanna-pildiraamat, kirotas Uma Lehes Harjo ylle.

«Sannaraamatut tulõ kõgõpäält aasta otsa ette valmista,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Margna Epp. Täl om joba kokko kor’at teedyst inämb ku 200 savvusanna kotsilõ. Yten päiväkuvaja Kalve Toomassõga käve tä aastil 2004–2006 sannu mõõtman ja pildistämän. Raamadu jaos valitas vällä 20–30 huvitavambat. «Viil om mano vaia kirota jutt, panda mano perimyst,» seletäs Margna Epp.

Raamat tulõ põhilidsõlt võrokiilne, eesti, soomõ ja inglysekiilse kokkovõttõga värviline album – seod pidäny saama ka vällämaa kyläliisile kinki.

Kuis viil savvusannu hoita ja kuis vana Võromaa savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saia, tuust kõnõldi 6. lehekuul võrokõisi tsõõriklavva takan Rõugõ kihlkunna Tilgu kylä Sepä talon.

Tsihis om saia savvusann sinnä nimekirja, kon omma nuu as’a, minkalõ om kipõt kaitsmist vaia. Noorõmba inemise ei tiiä jo savvusannast pall’ond ja sannu esi tykytas kah tuuperäst maaha lahkma.

Joba om naatu savvusanna kotsilõ tiidmisi kogoma, a plaan om tuu tyy mano haarda ka Tarto ylikooli etnoloogia-oppusõ tudõngi.

Sygyse plaanitas tetä savvusannapäiv: inemise saanu teedä sannakombist ja ka esi sannan kävvy. Turismitegijä Veeroja Eda vidä iist savvusanna-kodolehe tegemist.


Uma Leht