Lehekuu 28. päeva õhtul Taevaskojas syydatud II Uma Pido tulele lauldi regilaulu sydaööst päikesetõusuni, kirjutas Koidus Margit Õkva.

Tulevalvamise võtmetegelased olid Haanjamiihi Nõvvukoa ja Võromaa Lauluimändide Niserduse liikmed. Lauluimändite seltskonda kuulub kaheksa Võrumaa naist, kes yksteise juures kylakorda koos käivad, et regilaulust väge ammutada. Kui esimeste kohta on yht-teist lugeda ja kuulda olnud, siis lauluemandate tegemised on avalikkuse eest varju jäänud.

«Reklaami me endile ei tee. Esinema ei tasu meid kutsuda, sest põlised asjad pole esinemiseks. Kyll aga võib meid yles otsida, kui tahate koos meiega laulda. Tuleme rõõmuga,» märkis kunstnikust lauluemand Epp Margna, kelle eestlauldud päikeseloitsu ajal Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik peotule läitis.

Tule syytamisest võttis osa ligi kolmkymmend kohaletulnut. Nende hulgas ka justiits- ja siseministri ning Võru Instituudi direktori ametit pidanud Kaido Kama, Põlva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Aas ning Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.

Aukohal oli regilaul

Õhtu kulges rahulikult juttu vestes ja peotule kõrvalkoldel putru segades. Perenaiserolli oli enda kanda võtnud Epp Margna. Tõtt-öelda jagus seda emandat iga tegevuse juurde. Toimetamiste juurde lasti kõlada ka mõnel regilaulul.

Taevaskojas toimuva vastu tundis huvi suuremaid ja väiksemaid seltskondi. Noorem rahvas oli pyhapaika tulles eksinud karskusreegli vastu. Pillimänguga panid Taevaskoja kajama Pyss (Põlva yhendatud sõprade selts) ning Heino Tartes ja Sõbrad. Meeleoluka rahvamuusika saatel keerutati jalgagi, kuni korraldajatel tuli aina tõusvas meeleolus

kulgevale seltskonnale selgitada, et toimuval on siiski teine sisu ja eesmärk. Tulehoidmine oli kavandatud omaetteolemise ja lauldes mõtisklemisena, olles sel moel tunnetuslikus yhenduses paiga yrgsusega.

Enne sydaööd liitus tulevalvuritega keelemees Urmas Kalla, kelle eestlauldud laul põhines Jakob Hurda kogutud tekstidel. Laulul oli pikkust pea tunnijagu.

Eestlauljatena võtsid viisi yles ka Ahto Kaasik, Haanjamiihi Nõvvukoa liikmed, Seto ylemsootska Õie Sarv ja kirjanik Kauksi ylle. Öömantli hõlma all Taevaskotta jõudnud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse töötaja Kati Taal vestis muistseid hiiejutte. Sydaööl haarasid ohjad enda kätte Võrumaa lauluemandad, lastes laulul kõlada seni kuni lindude hommikune täiskoor järje yle võttis.

Jõuvarude taastamiseks olid tulevalvurid-haanjamehed valvekorrad omavahel jaganud. Valvajad hoidsid truult tule ligi, kyljealuseks roheline murukamar ja katteks sinakas öötaevas. Kehakosutuseks oli valvuritele kali, lahja koduõlu ja puder, mida söödi puulipikesega kaselaastult. Puust ja paberist toidunõud põletati teises koldes, sest lugupidamisest peotule vastu ei visatud sellesse midagi hävitamisele kuuluvat.

Haanjameeste saatel hakkas tuli sytevakas hoituna hobuvankril Põlva poole liikuma peopäeva pärastlõunal. Tulesyytamise idee algataja ja peakorraldaja oli Põlva valla looduslike pyhapaikade ylesmärkimisega tegelev Tiit Kaasik.

Koit