Sarvõ Õiõ, ylebsootska
100 000 krooni* seto saaju pidamisõs
Vana elma eloh hoitminõ täämbätsel yleilmastumisõ aol om perys keerulinõ ja rassõ. Väelyisi häöse’ vana’ tarkusõ’ ja mõistmisõ’ yteh vannu inõmisiga. Õt kostki elmahannast kinni haarta’, sis tuuperäst saigi 2010. aastak nimetet saaju aastagast, õt sis kõik seto’ tulõtasi’ miilde innist aigu ja opisi’ ummi saajupidämisõ kombit. Leelopäiv om sälätakah uma pikä saajukontserdiga ja iih uut sygysene (9.-10.okt.) konverents, koh arotamisteema om saaja’ eelädsel ja hummõnitsõl pääväl. Verska muuseumi moro pääl neläpäivtsidõ iloõdakil kõnõldas ja laulõtas saajost. Julgõ yldä’, õt kõik tiidä’ ja viil tiidmäldä’ seto leelopargi’ laulva’ mõnt saajalaulu.
A kas s´oost ytest aastagast om viländ, õt saaju pidämisõ mistminõ tagasi ello tulõsi’? Vaivalt. No’ nakasõ’ kyysymisõ’ ja vana vahtsõga kokkopandmisõ võimaluisi otsmisõ’ tekkymmä. Tuu tähendäs, õt saajateemaga tulõ edesi liiku’ ja saaju lämmäh hoita’, õt tä kõvva kasuma lääsi’. Lava pääl saaju maajamängminõ vai kohki saajuh mõnõ saajukombõ läbitegeminõ herätä-äi ja tuu-ui tagasi nuuri inõmisi elo sisse.
No’ siih olõs vaia suurõbat rahaapi. Saaja’ nõudva’ perys kõvastõ rahakukru kergytämist. Olõmi’ kõnõlnu’ kihnlaisiga ja näide arvaminõ om, õt teno välästpuult tulnu’ rahalõ, om kihnu pulm kõgõ hullõbäst häömisõst pästet. Aig om ka’ sääne kitsas, kokkohoiupoliitika võtt kõigil hõngu kinni ja nii häädyse’ viimädsegi’ umakultuuri elohhoitmisõ võimalusõ’. Ja ka mii’ ummi nuuri arvatõh om näil liisnalt veid´o tiidmisi, õt kuis seto muudu saaju pitä’ ja uma’ hõimu’ inäp tiiä-äi, õt midä ja koh midägi tetä’, kuis olla’ ja laulta’.
No’ om saaju pidämisõ mõtõh yles herätet ja siist pias edesi minemä ja nakama tõõmõli kolmõpäävälitsi seto saaju kõrraldamma. A tuu jaost om kindlahe vaia nuuri, kinkõst saa paar, kiä’ nakasõ’ viil kuuh elämä, kinkõl olõ-õi inniste ytehkuuh elämist ja latsi. Ku tahta’, õt kõik seto’ laulupargi’ avitasi’ uma hyä mõttõ, laulu ja tegemisiga vahtsõ ytehkuuh elämisõlõ kaasa, sis tuu jaost om vaia riigi rahakotist 100 000 krooni*. Tuu, mia’ saaju aigu vällä paistus, tuu om kultuuri päälmäne jago, a minkõ pääl tä pysys, tuu taht tyyd ja rahha. Midä inäbä rahvast mi õga aastaga seto saaju pidämä ja päält kaema kokko jovva aia’, tuud inäbä saajutiidminõ ja mõistminõ suurõbast kasus ja edesi jääs elämä. Mi pias täämbä pruumma nii pall´o läbi hindä oppi’, õt ku väigokõsõ’ latsõ’ omma’ suurõ’, sis näide jaost omma’ seto muudu saajupidäminõ normaalnõ.
Setomaa Kultuuriprogrammi rahapunga pias vahtsõst yle kaema, mõnõ rahanumbri tõistõ kotussõhe nõstma ja nii löydmä saaju pidämisõst raha. Õgas ka nuuri inõmisi löydminõ olõ-õi lihtsa, kiä’ tahtva’ ja mõistva’ seto saaju pitä’. Nuuri siäst õigõ paari välläsortminõ jääsi’ Setomaa Kultuuriprogrammi juhtnõvvokogo ylesandõs, kiä’ tegevä’ tuud näile saadõt projekte põh´al. Kaetas ja hinnatas nuid projekte, kiä’ omma’ seto’, eläse’ vai nakasõ’ elämä Setomaal, tiidvä’ ja hindasõ’ seto kultuuri ja kinkõl om määnegi umalt puult eeltyy tett (annivakka käsityy tegeminõ).
Ku säänest muudu ummi saaju elolitsõst tagasituuminõ seto rahvalõ meelys ja tahetas, õt ka hummõn saaju kombõ’ ja laulu’ helisesi’, sis tuu kintyset ooda mõttõ hyästkitmist ja tii’ lupa kultuuriraha jagaminõ yle kaia’ ja 100 000 krooni* õgal aastagal saaju jaost erälde kõrvalõ panda’. Seto rahva kultuuri elohhoitmisõst olõs vaia Setomaa Kultuuriprogrammi rahanummõrd suurõnda’ saaju pidämisõ jaost.
* - tuu om 6391 EUR