[text]
Täna on

23.08. kl 23. ETV2: Maakera vapustused: Tuhastav Maa.
65 miljoni aasta eest tabas Maad asteroid, mis tegi lõpu dinosauruste ajastule. Nyyd selgub, et dinosaurused olid hukule määratud juba 100 miljonit aastat enne seda suurõnnetust. Filmis räägitakse sellest, mis õieti juhtus, kuidas elu maakeral oleks peaaegu täielikult hävinud ja mis võib juhtuda, kui meie planeeti peaks jälle tabama 13-kilomeetrise läbimõõduga asteroid.

24.08. kl 20.40 ETV2: Nõiatrumm.
Film räägib nõiatrummi valmistamisest. Meistriks Semjon Pesikov, Surguti rajoonis Ljamini jõgikonnas elanud hant - viimane meessoost esindaja perekonnas, kus ðamaaniliin anti edasi isalt pojale. Autor Anzori Barkalaja, operaator Ado Lintrop, montaaþireþissöör Marek Toompere, toimetaja Piret Suurväli.

24.08. kl 23.20 ETV2: Võimsad loodusnähtused, 2/ 6: Suur lõhe tulek.
Sarja teine osa on pyhendatud iga-aastasele lõhe tulekule Põhja-Ameerika läänerannikul. Sajad miljonid Vaikse ookeani lõhed pöörduvad tagasi jõgedesse, kus nad ilmale tulid ja kus nad nyyd koevad ning seejärel surevad. Teel koelmutele ootab neid palju ohtusid, sealhulgas ka näljased karud.

25.08. kl 15.05 ETVs: Võimsad loodusnähtused, 2/ 6: Suur lõhe tulek.

26.08. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

27.08. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

28.08. kl 09.00 ETV2: Osoon.
Kordus kl 17.00

28.08. kl 09.30 ETV2: Elolinõ: Ehituskunst.
Yks õige eesti mees pyyab ikka oma kätega kodu ehitada. Margus Palolill leidis Setumaal vana maja, mida nyyd korda teeb. Lisaks palkidest elumajale tahaks ta taastada ka savist laudahoone, kuid see võtab rohkem aega. Marko Kikas on aga valmis Contrale õpetama, kuidas savist elumaja ehitada ja mida selle juures veel vaja on.
Kordus kl 16.35.

28.08. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Java gamelanimuusikat, II.
Kõlab muusika Java saarelt.

28.08. kl 14.30 ETV2: Nõiatrumm.
Film räägib ðamaanitrummi valmistamisest. Meistriks Semjon Pesikov, Surguti rajoonis Ljamini jõgikonnas elanud hant - viimane meessoost esindaja perekonnas, kus ðamaaniliin anti edasi isalt pojale.

28.08. kl 16.05 ETV2: Emakala surm.
Kui kaksteist Muhu kalurit yhel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid yllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest pyytud. Võrku jäi ligi kolme meetri pikkune ja 135 kilo kaaluv atlandi tuur, maailma kymne haruldasema hulka kuuluv kala. See oli suursyndmuseks kogu Euroopa kalanduses. Ent kalapyygi eeskirjad ei luba seda kala pyyda. Mida teha kaluritega? Kas karistada? Sel juhul peaks kala pyydjatele jääma. Või kuidas oleksid pidanud kalurid toimima? Kas merre tagasi laskma? Nende probleemide yle arutavad ministrid, teadlased, kalakaitsjad ja kalurid. Kala ise aga tuli koos 28 kilo kalamarjaga pidulikult ära syya. Järele jäid vaid lugu ja topis muuseumis.

28.08. kl 18.25 ETVs: Vilsandi - Eesti looduskaitse häll   
Sada aastat tagasi lõid teadlased Riia loodusuurijate seltsist ja Vilsandi tuletornivaht Artur Toom käed ja asutasid Vilsandi läänetipus seisvast luikvalgest majakast kiviviske kaugusel asuvatel Vaika saartel Eestimaa esimese ametliku looduskaitseala. Artur Toomist sai esimene paberitega ”linnukuningas”, tema kuningriigiks aga Vaikade linnuriik, kus inimese teadlikul toel hakkas hoogsalt edenema tiivuliste liigiline mitmekesisus. Kahelt vaid lindudega asustatud väikesaarelt alanud kaitseala on tänaseks kasvanud enam kui sajakonnale laiule, Suur- ja Väike-Vilsandile ning pikale Saaremaa rannaribale sirutunud rahvuspargiks, millel kõrge rahvusvaheline tunnustus. Vaadates tagasi Vilsandi rahvuspargi saja-aastasele eluloole, selle hiilgeaegadele ja ränkadele kaoseaastatele, peegelduvad läbi yhe kaitseala eluloo kogu Eesti ametliku looduskaitse hädad ja rõõmud. Juttu tuleb kolmest mehest, kelle elutööks oli Vilsandi rahvuspargi loomine ja hoidmine. Need auväärt mehed olid Artur Toom, Leo Aumees ja Hans Soots, kes kõik maksid oma tänuväärse missiooni eest väga kõrget hinda - andsid Vilsandi eest elu. Viimased kolm aastakymmet on Vilsandi eest seisnud Arvo Kullapere, saarel syndinud mees, kes räägib meie riikliku looduskaitse tänasest päevast ja homsetest võimalustest. Vilsandi rahvuspargi soliidsele eluloole aitavad pilku heita Bruno Pao, Andrus Aumees, Fred Jyssi. Saatejuht Mark Soosaar.

28.08. kl 21.35 ETV2: Veljo Tormise õpituba.
Viljandi Pärimusmuusikafestivalil yles võetud Veljo Tormise õpituba regi- ja rahvalaulus.

29.08. kl 10.00 ETV2: AegRuum Kliimasõjad, 1/ 3: Võitlus algab   
1970. aastatel kerkis mure ilmastiku muutumise pärast esimest korda päevakorda. Siis aga ei räägitud yleilmsest soojenemisest, vaid uuest jääajast. Dr Iain Stewart tutvustab ilmastiku muutuste ajalugu algusest peale ja uurib, kuidas võisid teadlased toona nii palju eksida. 1980. aastatel oli maakera soojenemine muutunud juba tõsiseks poliitiliseks kysimuseks. Jäi mulje, et kogu maailm on valmis yhiselt tegutsema. Lootus oli siiski ennatlik, sest 1990. aastatel vallandus yleilmse soojenemise kysimuses äge teaduslik mõttevahetus.

29.08. kl 13.00 ETV2: Unustatud rahvad: Sissejuhatus tsyklile.
Veljo Tormise selgitusi sarjale ”Unustatud rahvad”.

29.08. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Uruguay loodus ja rahvas. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna.
Kordus kl 23.05.

29.08. kl 22.20 ETV2: Uus päev luuakse idakaares   
Piirid ei erista mitte ainult riike ja rahvaid, vaid asuvad ka erinevate elmade ja uskude vahel. Tihti on viimased suuremad riiklikest. Kuidas elavad setud yhiseuroopa idapiiril? Piiril, mis tinglikult jagab kaheks ortodoksse ida ja katolik-luterliku lääne ning samas lõikab traataia ja piiripunktidega pooleks rahva põlise maa, kus aastasadu elatud. Olles sunnitud vastu võtma apostliku õigeusu, jäid nad oma keele ja elmaga võõrasteks ehk tðuudideks (tðuþie) venelastele. Samal ajal arenes ylejäänud maarahva elm ja keel luterluse mõjuvõimu all teises suunas ning nii jäid setud võõraks ka emamaale ja maarahvale, hiljem eestlastele. Nimetuse - setud - said nad alles 19. sajandi keskpaiku. Neil pole oma kirjakeelt ja rahva ajalugu kannab edasi suuline mälu. Kas ka niisugusel mälul on oma piir? Tänu tihedale suhtlemisele setude ja venelaste vahel on tekkinud unikaalne mälu, mis on tänapäeva kaasa võtnud rea kombeid ning uskumusi maarahva muinasaegadest.

29.08. kl 23.45 ETV2: Setu laulud.
Setu laulikutest ja pulmakommetest.