[text]
Täna on

06.09. kl 10.05 Vikerraadios: Huvitaja räägib kiilidest ja Eestimaa loonahoiust.
Suvi hakkab tasapisi taanduma, ent soojematel päevadel võib veekogude ääres näha ringi lendamas kiile. Mis putukatega õieti tegu on, milline on nende eluring ja mida teevad kiilid kylmal ajal? Seda kõike uurime lähemalt Tartu ylikooli zooloogia õppetooli dotsendi Mati Martini abiga.
Koostöös MTY-ga Ökokratt hakkame esmaspäeviti aga kuulajateni tooma eeskuju väärivaid lugusid sellest, kuidas Eestimaal loonat hoitakse, väärtustatakse ja õpetatakse. Sel korral vestleb Riina Reiman-Männiste Helen Köstaga Tallinna Botaanikaaias toimuvast loodusõppest.
[---] Ravimtaimi on yhel või teisel moel kasutanud ilmselt suurem osa kaasmaalasi, ent kui paljud on kuulnud sellest, et ka seentel on ravitoime? Loonaravi huviline Agne Nelk pajatab kuulajatele lähemalt, mis kasu on näiteks täiesti tavalisena näivast kännupessist. Saatejuht on Sven Paulus.
Kordus 07.09. kl 01.00.

06.09. kl 17.15 ETV2: 11 000 aastat hiljem: Tasane tulek.
Hetke, mil eestlastel õnnestus rajada kaasaegne riik, tuli oodata kaua. Ometi oleme oma sajandeid pysinud keelega yks kõige iidsema pysiasustusega ala Euroopas. Uuemad muinasteaduslikud uuringud nihutavad inimasustuse algust veelgi ettepoole ja moodne geneetika on toonud uusi vapustavaid avastusi. Millest saab alguse yks rahvus? Kui suur peab olema inimryhm, et olla rahvus? Kui kaugel on rahvuse synnihetk riigi rajamise päevast? Kuidas seda yldse mõõta saab? Sarja ”11 000 aastat hiljem” avaosas näeme mustreid, mis on saatnud eestlaste kauget ajalugu ja mis märgistab yhe rahvuse eluloo olulisemaid tahke.

06.09. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Osooni kajakimatkajad on jõudnud mööda Emajõge Praagale, et jätkata liikumist Peipsi suunas. Aetakse juttu nii kalateadlase kui ka kalamehega. Vahepeal põigatakse Emajõe Suursoo matkarajale. Kohtumised edastab Randel Kreitsberg, rännumeeste seiklusi jälgib kaameraga Kristjan Kaljund.
Lilleoru ökokyla tavade ja yritustega käis suvel tutvumas Sven Paulus.
Lood seob saateks Vladislav Korþets.

06.09. kl 21.30 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Võimas Iguacu juga.
Lõuna-Ameerika sydames, kus Brasiilia, Argentiina ja Paraguai piirid kokku jooksevad, asub yks vaatemängulisemaid loona saladusi. yle viie kilomeetri pikkune ja 100 meetri kõrgune Iguacu on kõige võimsam juga maakeral, viis korda suurem kui Niagara. Kolmesajast kaskaadist langeb alla 2000 tonni vett sekundis. See on ka yks maailma rikkalikumaid elupaiku, kus elab 2000 taimeliiki, 450 linnuliiki, 50 eri imetajat ja nii palju roomajaid ning putukaid, et keegi ei jõua neid kokku lugeda.

07.09. kl 12.45 ETVs: Osoon.

07.09. kl 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

07.09. kl 21.30 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Surmamyyr.
Kaljukitsed põimivad sarved kombekohases jõuproovis. Röövloomad jahivad noori tallesid. Neile, kes kiskjate kadalipust eluga läbi pääsevad, on kõige hirmsam vaenlane ”surmamyyr”: Juuda kõrbe pystloodis kaljud.”Surmamyyr” on film olelusvõitlusest kaunil, kuid julmal maastikul. Eriti raskeks läheb kaljukitsede elu siis, kui loond näitab oma jõudu, vallandades yleujutused ja maavärinad.

07.09. kl 22.25 ETV2: AegRuum. Kliimasõjad, 2/ 3: Vasturynnak.
1990. aastate alguses näis, et maailm on yleilmse soojenemise suhtes yhel meelel. yRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros võeti vastu otsus rakendada meetmeid, mis hoiaksid ära inimese poolt esile kutsutud ohtlikud yleilmse ilmastiku muutused. Ent vastased asusid kava ryndama, vaidlustades peaaegu kõik teadlaste tõekspidamised. Nad väitsid, et maakera ei soojene ja kui soojenebki, siis pole see seotud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega.

08.09. kl 17.00 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Surmamyyr.

08.09. kl 21.30 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Jääkarud: Elu õhukesel jääl.
Lumetorm kihutab sajakilomeetrise tunnikiirusega yle Arktika jää ja temperatuur langeb 60 kraadi alla nulli. Selles ebasõbralikus maailmas kasvatavad jääkarud, viigrid, morsad ja valgevaalad oma järglasi. Thomas Behrend ja tema meeskond jälgisid kaht jääkaruperet yhe aasta jooksul. Tulemuseks on haruldased kaadrid jääkaruemast ja tema kolmikutest. Filmis näidatakse nii Arktika ilu kui ka seal elavate loomade ainulaadset käitumist.

08.09. kl 22.30 ETVs: Loonafilm Üheksavägised (Eesti, 2010).
Vanarahva uskumustes teati, et vägisest taimest saab abi paljude haiguste vastu. Film keskendub taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Nende hulgas kohtab nii kõrgusesse pyrgivaid puudehiiglasi kui tibatillukesi taimeraasukesi. Otsime neid kõikjalt: päikeseliselt niidult, rannalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, yrgmetsa hämarusest. Teejuhiks on Tartu ylikooli farmakognoosiadotsent Ain Raal. Film tutvustab taimeriigi ja muude loomsete eluvormide seotust, aitab mõista selle seotuse ning vastastikuse sõltuvuse mõju elu kui terviku olemasolule. Stsenarist ja reþissöör Rein Maran, operaatorid Rein Maran, Tõnu Talpsep, toimetaja ja monteerija Margit Maran, muusika Aleksander Synter, Mikk Sarv, Tuule Kann, produtsent Rein Maran.

08.09. kl 23.45 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Võimas Iguacu juga.

09.09. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

09.09. kl 12.35 ETVs: Loonafilm Üheksavägised (Eesti, 2010).

09.09. kl 21.30 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Pidusöök.
Sardiinide olukord ei ole kadestusväärne, kui mõelda, milline tohutu röövloomade armee liigub maailma suurima ujuva kiirtoidurestorani kannul: 20 000 harilikku delfiini, 5000 silmikdelfiini, sadu merikarusid, kymneid tuhandeid merelinde, sadu vaalasid ja lugematu hulk röövkalu, sealhulgas haisid. Sardiinikylluse ajal sõlmivad mõned surmavaenlased vaherahu ja asuvad koostööd tegema. Sardiinipalavik haarab ka inimesi. Professionaalne võrgupyydja pyyab aastas ligi 700 tonni sardiini, tuhanded kohalikud elanikud pyyavad aga kalu kingade ja T-särkidega.

09.09. kl 22.50 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Jääkarud: Elu õhukesel jääl.

10.09. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

10.09. kl 17.30 ETV2: Nipet-näpet: Lõnga värvimine taimedega.
Saatesari käsitööhuvilistele lootuses, et siit saab õpetust algaja ja uusi mõtteid kogenud käsitöötegija. Esimeses saates õpetab Liivia Kivilo, kuidas värvida villast lõnga kartulivarte, roosi õielehtede, kuuseokaste ja muuga, mis meil koduaiast võtta või söögitegemisest yle jääb.

10.09. kl 22.05 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Vesternite Metsik Lääs.
Colorado mägedest saab alguse legendaarne jõgi, mis kannab Mehhikos nime Rio Bravo ja Ameerikas Rio Grande. Selle kallastel laiub Metsiku Lääne hingemattev maastik, mille kõrbed ja kanjonid, Santa Fé ning El Paso linnad on muudetud surematuks lugematutes vesternites, äratavad unistusi, seiklushimu ja rännukihku. Peale vagabundide ja lindpriide ongi vesternite yheks peategelaseks maaliline loodus, helde ning abivalmis, aga ka ylimalt ohtlik, täis skorpione, lõgismadusid ja saaki ootavaid raisakotkaid. Mis siis, et kõik pole päris nii, nagu näib. Tähtis on ohtudest võitu saada ja ratsutada vabana loojangule vastu.

11.09. kl 09.05 ETV2: Osoon.
Saates tutvustatakse Piusa koopa nahkhiirte elu, yhte saami-eesti perekonda ja koduloomade pidamist.
Kordus kl 16.30.

11.09. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Saliha.
Laulab tuneesia tuntud rahvamuusik Saliha (1914-1958).

11.09. kl 14.15 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Vesternite Metsik Lääs.

11.09. kl 15.10 ETV2: Matsalu loodusfilmide peolt: Pidusöök.

11.09. kl 16.00 ETV2: Elolinõ: Mahepõllundus.
Drenkhanite peres on au sees mahepõllundus ja nii kasvavad ilusad kapsad, peedid, kartulid ning porgandid. Need maitsevad nii inimestele kui loomadele, nii lehmadele kui ka pere suurele hundikoerale. Oma talus kasvatatud vilja ja heina viiakse talvel ka metsloomadele. Mahe suhtumine tähendab seda, et inimene ja loodus on sõbrad. Selline kasvatus on ka pere lapsed viinud aiandust või metsandust õppima ja õpetama.

12.09. kl 09.10 ETV2: Osoon.
Maalamba ymarlaud. Saate teises pooles räägib Peeter Ernits käbidest.

12.09. kl 10.00 ETV2: AegRuum. Kliimasõjad, 3/ 3: Uued ylesanded.
Teaduslikud vaidlused selle yle, kas ilmastik soojeneb või mitte, on praeguseks enam-vähem lõppenud. Isegi kõige kangekaelsemad uskmatud möönavad nyyd, et maakera soojeneb ja inimkonnal on selles suur syy. Kuid vastamata kysimusi on veel palju. 60 aasta eest alustasid teadlased katseid nõudepesukausi, Bunseni põleti ja pöördlauaga, nyyd on nende käsutuses võimsad superarvutid, millega saab modelleerida kasvuhoonegaaside mõju ilmastikule. Sellest hoolimata on raske keerukat ilmastikku täielikult mõista.

12.09. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat.
Aafrika koloniseerimise lugu. Hendrik Relve.
kordus kl 23.05.

12.09. kl 17.20 ETVs: 06.09. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Osooni kajakimatkajad on jõudnud mööda Emajõge Praagale, et jätkata liikumist Peipsi suunas. Aetakse juttu nii kalateadlase kui ka kalamehega. Vahepeal põigatakse Emajõe Suursoo matkarajale. Kohtumised edastab Randel Kreitsberg, rännumeeste seiklusi jälgib kaameraga Kristjan Kaljund.
Lilleoru ökokyla tavade ja yritustega käis suvel tutvumas Sven Paulus.
Lood seob saateks Vladislav Korþets.

12.09. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum.
Leelokoor Kuldatsäuk Eesti rahvusringhäälingu kontserdisalvestis Estonia Talveaiast 25. 11.2009.
Ansambli "Kuldatsäuk" eesmärgiks on seto elma kandjatena Põhja - Setomaa laulu, tantsu, muusika, käsitöö ja kommete säilitamine, tutvustamine ja edasiarendamine. "Kuldatsäuk" sai esimest korda kokku 1988. aasta jõulukuus Värska Kultuurimaja juures. Kui mii 'naka laulõmahe naka illo iskimähe laula päävä paistõmahe pilve' pakso' pakõmahe kaooi' seto lauluhely vaoi 'kaalast vana hõpõ.