Pärast seda, kui Meie Maas ilmus lugu, kus oli juttu 665 aastat tagasi toimunud syndmustest Kooljamägedes, helistas toimetusse yks Kaarma valla mees, kes ytles, et tema on kuulnud omakandi vanade meeste suust, nagu oleksid need taplused saarlaste ja sakslaste vahel peetud veidi teistmoodi, kirjutas Meie Maa.

Käku Lasse, nii ta oma nimeks ytles, kinnitas, et vanaonu olla talle kord rääkinud seda, mida ta oli kuulnud Tõnsu Toomalt ja see omakorda jälle oma kaugetelt esivanematelt. Neid mälestusi on edasi antud põlvest põlve, suust suhu ja kuigi need on aegade jooksul ehk pisut muutunud, on põhisõnum ometi säilinud – oma vabaduse eest võideldi viimse veretilgani.

Purtsa linnuses oli laibamägi

Käku Lasse jutu järgi olid saarlased Purtsa linnuses orduväele ysna kohe alla andnud, et siis ei tehta midagi. Sakslased olid aga relvastatud saarlased ymber piiranud ning ehitanud pika lavatsi, kus hakatud päid maha raiuma. Veri voolanud ojadena ja tänini ei kasva selle koha peal rohi. Kõik laibad visatud linnusesse hunnikusse, millest saanud lõpuks kõrge mägi.

Sõjameestest ei jäetud kedagi ellu ja nii saanud hukka ligemale 10 000 Saaremaa meest. Muistse linnuse kõige kõrgemat kohta hakatudki nimetama Kooljamäeks. Keegi polegi vist seal väljakaevamisi teinud ning nõnda ei tea, mida seal liiva sees leida võib.

Pikemalt Meie Maas