Riigikontroll leiab oma uuringus, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel – hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raiekypse vanuseni. See vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulukalt, kui see on praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt mingil hetkel otsa, kirjutas Roheline Värav.

Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatyypides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatyypides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kymnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatyypides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatyypides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Lageraiet lubavaid vanuseid on juba korduvalt alandatud ja praegu raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid metsi.

Riigikontrolli audit viitab ka sellele, et praeguste raiemahtude juures ei ole võimalik säilitada metsaökosysteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja yha nooremate metsade raiumine vähendab metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ehk on elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele.

Pikemalt Rohelises Väravas