Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kymmekond aastat. Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Samma Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepyhade pidamise tava. Looduslike pyhapaikade uurimine, hoidmine ja kasutamine on maausulistele oluline ka edaspidi.

Põhikirja eelnõu kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaalt pärit või seal elavad maausulised. Vadjalased on kotta kaasatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige pyham paik. Lisaks on vadja keel yks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade - varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pyhadega, näiteks jõulude ja munapyhaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Lähem teave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 56 686 892

Kuva: Tammealuse hiis