Kõrra nädälih käy Võrol kuuh umakiilne keelepesä: päämidselt Haanimaalt peri latsõ saava mängmise-olõmisõ man oppi haani muudu võro kiilt, miä tykis nuuri siäh är häädymä, kirotas Uma Lehes Nutovi Mirjam.
Tõisi latsivanõmbidõ siäh vii ka seo luu kirotaja õga neläpäävä uma latsõ Haani latsiaia asõmõl Võrolõ. Sädeli joudki keelepessä Võro instituudi mano just tuus aos, ku oppaja Vodi Egle ja Nassari Marilyn omma kymmekund väikot latsõkõist hindä ymbre kogonu, õt võrokiilsit tsõõrimänge mängi ja laulda.
Keelepesä mõtõ om tuu, õt kasvataja kõnõlõsõ latsiga kõik aig õnnõ võro keeleh. Nii nakka-i keelepesä latsõ joonistama, a tsehkendämä ja ku söögiaig kätte joud, sõs läävä latsõ söömise asõmõl syymä.
«Keelepesä om hariligust latsiaiast päält umah keeleh kõnõlamisõ ka tuu poolõst tõistsugumanõ, et meil olõ-i kimmäst programmi, midä mi piämi täytmä,» kõnõl’ Vodi Egle. Timä sõnno perrä kaias inämb taad, määne tähtpäiv om tulõmah, minkast olõs vaia latsilõ kõnõlda ja midä latsõ esi tetä tahtnu.
Päämidselt saava keelepesäh kokko latsõ, kink vanõmba pidävä tähtsäs võro keele mõistmist ja edesiandmist. Latsõ omma keelepesäh 1,5–6aastadsõ ja pall’odõga näist kõnõlõdas ka kotoh kõik aig võro keeleh. «Seo om tähtsä, et latsõ, kiä jo kõnõlasõ, saasi kokko ja käysi ka umavaihõl läbi,» selet’ Vodi Egle.
Täheli (1,9) imä, muusik Tauli Anu selet’, õt Täheli jaos om keelepesä hää kotus, koh lats opp umavannuisiga läbikäymist ja samal aol lätt ka võro keele mõistminõ parõmbas. Täheli esä, lõõdsamiis Noormaa Tarmo mõist latsõga kotoh võro kiilt kõnõlda, a imä om mulk ja täl hindäl tulõ viil võro kiilt kõvastõ oppi. «Ku lats käy keelepesän ja ma ka inämb hoolõn olõ, sõs või kimmäs olla, õt tä nakkas ka iks kõnõlõma, mitte õnnõ rääkima,» ytel’ Taul.
Luu autor om kõrdo ja kõrdo kuulnu inemiisi targotamah tuu yle, kuis võro keele oppaminõ olõ-i latsilõ hää, selle et ku armsa võsukõnõ kuuli lätt, pruugi-i tä kõrralist eesti kiilt mõista. A Nassari Marilyn imehtäs säändse jutu pääle, õt inglyse keele kotsilõ õiõnda-i kiäki: «Tuud tahetas, et lats mõist jo väikost pääle!»
Keeletiidläne Jyvä Sullõv ytel’, õt timä om ummi latsiga jo maast-madalast võro keeleh kõnõlnu, a tuu pääle kaemalda mõistva latsõ ka väega häste eesti kiilt. «Esiki ku kotoh ja keelepesäh õnnõ võro kiilt kõnõlda, sis ymbertsõõri käy iks kõik elo inämbältjaolt eesti keeleh,» kõnõl’ tä.
Keelepesä mõtõ ku sääne om algusõ saanu maoori rahva mant Vahtsõlt-Meremaalt, koh nõssi kah yles uma keele oppaminõ ja edesiandminõ, selle et ka sääl maal inämbjago inemiisi kõnõlõ-i uma latsõga umma kiilt.
Eesti ainukõsõ keelepesä mõtõ sai algusõ 2004. aastagal, ku Haanimiihhi nõvvokua liikmide perre umavaihõl kõrd kuuh kokko saiva, õt umakeelidse latsõ saasi umavaihõl asja tetä. 2009. aastaga «Teemi är» mõttõtalossõ aigu syndy mõtõ, õt keelepesä tulnu õganädälidses muuta.
Kuna Haanimaal olõ-s kõrraga vapo ruumõ võtta, sõs lubasigi Võro instituut ummi tarri pruuki nikani ku keelepesä hindäle peris uma kotussõ saa.
«Minevä aasta oll’ latsi veidemb ja mi mahtusimi kõik ilosahe är, a huvi keelepesä vasta om nõsõnu ja joba tuuperäst om ka suurõmbit ruumõ vaia,» kõnõl’ Vodi Egle.
Nii omgi keelepesäl jo Haani vallavolikogolõ pikk ja põh’alik projekt vällä käyt: Keelepesä taht naada kuun käymä Haani latsiaia vannoh ruumõh ja saia Haani latsiaia võrokeelitses keelepesäryhmäs: et keelepesä saanu tyytä egäl tyypääväl.
Viil pandas ette, et Haani koolih võinu opada ytte ossa ainit võro keeleh ja määnestki ossa ainit ka inglyse keeleh. Midä tuust plaanist arvas Haani vallavolikogo, tuu saa kuu lõpuh selges, ku jälki umavaihõl kokko saias.