Riigikogus läbis täna esimese lugemise muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis võtab käsile metalliotsijaga elmaväärtuste jahtijad ning karmistab muististe rikkumise või hävitamise eest määratavaid karistusi.
Muistise rikkumise või hävitamise eest võidakse eelnõu kohaselt määrata märksa suurem trahv kui siiani - varasema kuni 50 000 krooni asemel võib trahvi saada kuni 500 000 krooni, kirjutas ERR.
Metalliotsijaga muinsuskaitseliste elmaväärtuste otsijate arv on aina kasvanud, mistõttu just seda kysimyst on seadusemuudatustes põhjalikult käsitletud. Inimesi tahetakse innustada oma leiust teada andma, aga ka karistus on seaduseelnõus valusam.
"Leiuga seotud regulatsioon seaduses pole osutunud piisavalt efektiivseks ja praegu on otsinguvahendi regulatsioon meie arvates selles mõttes efektiivne, et annab võimaluse tegevust takistada ja annab ka õiguse ebaseaduslikult otsinguvahendite kasutajalt konfiskeerida see seade," rääkis Muinsuskaitseameti õigusnõunik Sigrid Keskküla.
Riigikogu vähemuse hinnangul on muudatuste seaduseelnõu aga vaid ilustava iseloomuga ega lahenda tegelikke muresid.
"Muinsuskaitseamet on alarahastatud, töötajaid on vähe, osa on ebaprofessionaalseid ja seetõttu riigi võime kaitsta, mis on põhiseaduse preambulis, pole võimalik. Kasvõi juba seepärast, et elanikkond ei ole informeeritud paljudel juhtudel sellest, et yks või teine objekt on kaitse all," selgitas Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Mark Soosaar.
Muinsuskaitsealuste hoonete omanike elu muutub kyll veidi lihtsamaks. Nii ei pea remonttöödeks enam muinsuskaitseameti luba kysima.