Euroopa Vähemuskeelte uurimisryhma teadlaste hinnangul peaks Eesti riigikeele kõrval õiguslikult tunnustama ka kohalikke keeli, et anda panus Euroopa keelelise mitmekesisuse säilimisse, kirjutas ERR.
Euroopa Vähemuskeelte uurimisryhm osales Võrus vähemuskeelte teemalise rahvusvahelise uurngu nõupidamisel.
Eestimaa keeleline mitmekesisus on väiksem kui nii mõneski teises Euroopa riigis. Ometi pole Eesti riik keelelise mitmekesisuse säilitamiseks kõiki võimalusi ammendanud. Aastaid on toimunud vaidlus Lõuna-Eesti keelte tunnustamise yle piirkondliku keelena, mille erikujudeks on näiteks võro ja seto keeled.
"Tegelikult on see osa Tartu kirjakeelest, mis kogu aeg on säilinud. Niimoodi, et identiteedi poolest on siin kõik korras. Kuidas seda formuleerida tänapäeva Euroopa õiguslikus ruumis, see on kysimus, mis vajaks ehk ekspertide mõtlemist," rääkis keeleteadlane professor Mart Rannut.
Praegu on Lõuna-Eesti keeled niiöelda väljaspool seadust ning põhimõtteliselt on keeleinspektoritel võimalik trahvida näiteks turismiettevõtteid, kes kasutavad oma eripära rõhutamiseks võro- või setokeelseid silte, mis pole varustatud riigikeelse tõlkega. Kohalike keelte seadustamine täidaks selle õigusliku lynga.
"See oleks niisugune riigipoolne väärtus, mis tasub hoidmist, säilitamist ja edasiarendamist," märkis Võro Instituudi teadusnõukogu aseesimees Kaido Kama.
Euroopas on kyllalt näiteid niiöelda uute keelte synnist, mida on seni peetud murreteks. "Tegemist on riigikeelega lähedalt suguluses olevate keeltega. Ja ka neid - nii kaðubi kui friisi keelt on lähiminevikus peetud murreteks, kuid nyyd neid peetakse keelteks ja see tendents on jätkuv," selgitas Kama.
Professor Rannuti hinnangul on aga keel ka osa majandusest. "Lihtsalt keel ei ole mingisugune paljalt kultuuriväärtus, vaid see on ka osa majandusest. See on osa töökohtadest ja mitte lihtsalt keelerikkusest vaid kogu yhiskonna rikkusest," rääkis Rannut.
ELDIA on märtsis alguse saanud kolmeaastane teaduslik ettevõtmine, mille eesmärk on mitmekeelsuse edendamine, ymberhindamine ja mõistmine uuel viisil. Sellest võtavad osa kaheksa ylikooli teadlased kuuest Euroopa riigist ning uurimiseks on valitud soome-ugri keelkonda kuuluvad vähemuskeeled.