Yrgaja inimesed ei söönudki ehk nii palju liha kui seni arvatud. Vähemalt yhe värske teadusuuringu põhjal võib oletada, et nad hammustasid liha kõrvale ka saia. Mitte kyll päris meie mõistes saia, sest seda ei valmistatud mitte nisujahust, vaid näiteks hundinuia- või sõnajalajuurejahust. Itaalia teadlased on analyysinud 30 tuhande aasta eest kasutatud kivitööriistade kulumisjälgi ja avastanud, et neid kive kasutati arvatavasti taimeosade jahvatamiseks, vahendas ERR.
Anna Revedin Firenzes asuvast Itaalia Eelajaloo ja Varase Ajaloo Instituudist ja ta kolleegid on avastanud Itaaliast, Venemaalt ja Tðehhi Vabariigist pärit kividelt ka taimse olluse osakesi. Nad väidavad, et kive kasutati uhmrite ja nuiadena.
Kui nii, siis tundub kyll, et juba vanemal kiviajal oskasid Euroopas elanud inimesed jahu teha. Aga see tähendab, et nad valdasid ysna keerukaid söögitegemise oskusi. Jahutoitude valmistamiseks tuleb kõigepealt taimi korjata, siis kuivatada ja peeneks jahvatada ning lõpuks ka kypsetada.
Revedin arvab, et jahu kasutuselevõtt aitas yrgaja kyttidel-korilastel paremini kliima kõikumisi yle elada. Seni levinud arusaam, et vanemal kiviajal toituti peamiselt lihast, tuleneb Revedini arvates sellest, et yliagarad muinasteadlased on oma hinnalised leiud liiga puhtaks pesnud ja neilt yrgse taimse olluse maha uhtunud. Ja tema sõnul ei ole varem keegi kiviaegsetelt tööriistadelt taimset materjali nii väga otsinudki.
Vaata lisaks ka Postimehe vahendatud Reutersi uudist, mis kõneleb, et 30 000 aasta eest osati juba leiba kypsetada.