Hõimupäevade tähistamine Venemaal on viimastel aastatel rohkem hoogu saanud, hõimupäevadele pyhendatud syndmusi korraldavad peaaegu kõik Venemaa soome-ugri rahvad. Peakorraldajateks on ministeeriumid või ministeeriumide allasutused, kuid oluline osa on ka Sõktõvkaris tegutseval Venemaa soome-ugri elmakeskusel. Ungaris ja Soomes on Hõimupäevad eelkõige seltside õlul, kirjutas Fenno-Ugria.

Mari Vabariigis avati Hõimupäevade raames T. Jevsejevi nim. kunstimuuseumis liikuv maalinäitus "Soome-ugri triptyhhon", esietendus tuntud mari lavastaja Gennadi Gordejevi lavastus "Kui kõmab kõu…" Kohtumisel mari kirjanikega vahendati muljeid soome-ugri kirjanike kongressilt Oulus. Pallantai nim. elma- ja taidekolledþis viidi kolmel õhtul läbi yrituste sari "Mari kas" (Mari õhtu), kus tutvustati soome-ugri rahvaste rahvamuusikat ja oli võimalik tantsida soome-ugri rahvaste tantse.

Komi Vabariigis algasid Hõimupäevad 14. porikuud ja kestavad kuu lõpuni. Rahvusvahelises Infokeskuses avati soome-ugri rahvaste raamatunäitus "Soome-ugri galerii. Kirjanduskroonika. Nimed", mis tutvustab viitkymmet tuntuimat soome-ugri kirjanikku. Kultuurikeskuses "Oktoober" näidati soome-ugri ainelisi filme.

Handi-Mansi Autonoomses Ringkonnas avati hõimupäevade puhul koguni neli näitust: Ungari keraamiku Svetlana Tóthi keraamikanäitus, soome-ugri rahvaste laste loomingu näitus, soome-ugri teemaline kuvanäitus, aga ka Eesti Kunstiakadeemia yliõpilaste uurimisreiside põhjal valminud kuvanäitus "Yhist ja erinevusi". Soome valitsuse nõunik Frederik Forsbergi pidas loengu "Soome rahvusvähemused", toimus kohtumine XI fennougristikakongressil osalenutega, pressikonverents soome-ugri liikumise eestvedajatega ja yliõpilasõhtu.

Tveris korraldasid hõimupäevi eelkõige sealsed soome-ugri rahvaid yhendavad yhendused: Tverikarjalaste elmaautonoomia, Soome rahvaelma keskus, Eesti kogukond said juba teist aastat järjest hõimupäevade puhul kokku Tveri oblasti Gorki nim. raamatukogus. Sedapuhku tutvustati rahvuslikke pille nagu soome kannel ja eesti torupill. Esinesid kohalikud ryhmad - tverikarjalaste Karjala kask ja eestlaste Õunake.

Udmurdimaal viis kohalik Rahvaste sõpruse maja Iþevski linna koolides läbi yrituste sarja "Udmurdimaa soome-ugri rahvad". Sõpruse majas esines ja tutvustas soome-ugri tantse udmurdi rahvamuusikaryhm Ekton korka. Udmurdi rahvusraamatukogu koduloo ja soome-ugri kirjanduse osakonnas oli avatud näitus "Soome-ugri maailm. Etnokultuuriline ajalugu ja kaasaeg".

Alates 2005. aastast tähistatakse Hõimupäevi ka Moskvas, algselt paaripäevane kava on suure huvi tõttu laienenud nädalale. Moskva Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni korraldatud Hõimupäevade põhisyndmused olid kaupmees Nossovi villas. Toimus kaasaegse soome-ugri kirjanduse õhtu, kus lisaks kirjanikele kõnelesid Soome elmapoliitikast Soome diplomaadid M.- M. Salminen ja P. Taipale. 14. ja 28. porikuud linastusid samas A. Fedortðenko merjalastest kõnelev film "Tsiitsitajad" ja soomlase A. Kaurismäki "Äärelinna tuled". 23. porikuud viidi klubis "Marseille" läbi mari õhtu, kohal olid tuntuimad mari DJ-d ja folkrock ryhmad.

Hõimupäevade läbiviimist toetab ka Moskva Ungari elmakeskus. Seekord toimus seal 13. porikuud soome-ugri rahvaste kontsert ja avati tuntud komi kunstnike-etnofuturistide Juri Lissovski ja Pavel Mikuðevi maalinäitus.

Soomes on porikuus hõimurahvastele pyhendatud õhtu korraldanud tavaliselt Castréni selts Helsingis, kuid sel aastal seltsi juhataja sõnul seda teha ei jõutud. Senini lehekuus toimunud soome-ugri peol Ugrijuhla Imatras korraldati seekord hõimupäevadele mõeldes just porikuu kolmandal nädalalõpul.

Ungaris tähistati hõimupäevi Budapesti ylikooli (ELTE) soome-ugri keelte õppetooli, Reguly Seltsi ja Ungari Eesti Seltsi korraldusel piduliku õhtuga, kus vaadati Zolt?n Szalkai filmi põhja-handi põhjapõdrakasvatajatest, handi keele olukorrast kõneles ida-handi ajakirjanik ja õpikute autor Ljudmila Kajukova ning handi keele ja elma uurija M?rta Csepregi. Hõimupeo lõpuks esitas õppetooli koor eesti keele lektori Reet Klettenbergi juhatusel eesti, setu ja karjala rahvalaule. Soome-ugri eriala yliõpilaste abiga peeti hõimupäeva ka yhes Székesfehérv?ri põhikoolis, kus õpilased soome-ugri rahvaste esemelise elmaga ja valmistasid udmurdi, komi eesti ja soome toitusid.

Hõimupäeva tava saab alguse 1928. aastast, mil seda tähistati Kalevala päevaga samal ajal. 1931.aastal Helsingis toimunud III Soome-Ugri Kultuurikongressi otsusega tähistatakse hõimupäevi igal aastal porikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris. 2000. aastal Helsingis aset leidnud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress kuulutas porikuu kolmanda laupäeva hõimupäevaks.

Allikas: Fenno-Ugria