Keeruka ajaloo tõttu peidab maapõu Eestis rohkelt varandust ning ka viimane leid, selle nädala alguses Järvamaalt Öötla kyla põllult välja tulnud ehteaare on hindamatu väärtusega, ytles muinasteadlane Mauri Kiudsoo, kirjutas ERR.
Kiudsoo, kelle aarde leidnud kohalik elanik Aivar Piirsalu kohale kutsus ja kelle juhatusel see ka välja kaevati, rääkis "Ringvaatele" antud usutluses, et äsja leitud aarded on valmistanud Eesti soost ehtemeistrid. Nyyd tuleb aare konserveerida, kuna vastasel juhul hävib see paari aastaga, ja seejärel antakse see leidja soovil Paide muuseumile.
Muinasteadlane ytles, et Järvamaalt on päevavalgele tulnud väga palju aardeid just 1560.-70. aastatest. "Tollaste aarete leidmine ei osuta niivõrd jõukusele, kui just hävingu mastaapsusele selles piirkonnas ja ka suuremate yhendusteede olemasolule, mida mööda vaenuväed liikusid ja kylasid põletasid," lausus Kiudsoo.
Tema sõnul tähendab see, kui rahapada on jäänud maasse, et et selle omanik on mingil põhjusel hukkunud. Ning kuna Eestit on räsinud korduvad sõjad, näljahädad ja katkud, on välja tulnud ka palju varandusi, mis on aastasadu maapõues õnnelikku leidjat oodanud. "Ainuyksi Liivi sõja ajast on teada mitusada rahapada," märkis Kiudsoo.
Kuna seaduse järgi on ausal leidjal õigus saada leiutasu leitu poole väärtuse ulatuses, siis nyyd kutsub arheoloogiamälestiste nõukogu kokku ekspertnõukogu, kes otsustab, kui palju värske leid väärt on. Kiudsoo tõi välja, et mõned aastad tagasi maksti Saaremaalt aarde leidnud inimesele isegi pool miljonit krooni.
Rahapadasid leitakse Eestist igal aastal ja seaduste järgi tuleb leidjal leiukoht muutumatult säilitada ning sellest kohe muinsuskaitseinspektsiooni, kohalikku omavalitsust või konstaablit teavitada. Siiski nentis Kiudsoo, et paraku ei jõua kõik leiud muuseumidesse.
Vaata ka pikemat uudist
Kuva: Järvamaalt leitud hõbekrõll