Võrokesed soovivad UNESCOsse viia suitsusauna tava ning sellega seoses peeti mõne päeva eest Väimelas esimene suitsusauna ettekandekoosolek, kirjutas ERR.

Viimasel ajal on uusi suitsusaunu hakatud yha rohkem ehitama. Korstnaga ehk niinimetatud puhta sauna kohta ytleb rahvas Võru kandis tihtipeale soome saun. Seega - mitte päris oma. Saun on aga maarahva teadvuses alati olnud midagi enamat, kui lihtsalt pesemise koht, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohalik elanik Ojari Triinu nentis, et suitsusaun ei ole tõesti mõeldud ainult pesemiseks.

"Vanast ajast on teada, et saunas synnitati ja sauna mindi surema," lausus ta. "Tänapäeval kyll enam nii ei tehta. Aga liha näiteks suitsutatakse saunas tänapäeval kyll, Võrumaal tehakse seda ysna palju".

Suitsusaunaga seotud uskumusi ja lugusid on kogunud võrukeelne Uma Leht, mis alustas käesolevat aastat yleskutsega viia suitsusauna tava UNESCO vaimse elmapärandi nimekirja. Mõte pärineb kohaliku turismiedendaja Eda Veeroja võrgupäevikust. Nyydseks on see saanud juba korraliku tuule tiibadesse.

Uma Lehe toimetaja Harju Ülle kinnitas, et suitsusaun on Võrumaa inimestele peaaegu pyha asi. "Suitsusaun ja võrokene - need lihtsalt käivad kokku".

Reedene konverents on kõigest yks sammuke soovitud eesmärgi poole, kuid juba kogukonnas sel teemal tekkiv arutelu annab pärimuse hoidmisele palju juurde.

UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni elmakavade asjataja Margit Silm pidas mõtet huvitavaks, kuna nimekirjas seda tyypi asju veel ei ole. "Ta aitaks ka seda vaimse kultuuripärandi mõistet avardada iseenesest, mis on ju ka yllas eesmärk," sõnas ta.

Järgmiseks tuleb võrokestel oma idee toetamises veenda valitsust, et saada riigilt tuge Eesti saunatava alalhoidmiseks.

Praegu on UNESCO vaimse elmapärandi nimistusse kantud laulupeo tava, Kihnu elm ja seto leelo.

Allikas: ERR