[text]
Täna on

t_05v21__003Vaike.gifKui jõe äärde jõudsin, märkasin juba eemalt, et midagi on teisiti kui eile. Kaldal valendas yks murdunud tyygas. Lähemale minnes selgus, et vana kask, mis rähnidel toksida oli, ei pidanud öistele tuuleiilidele enam vastu. Ladvaoksad olid teisepool jõge ja mõned vees hulpivad tyvejupid olid kivide taha kinni jäänud, kirjutas Leili Mihkelson Maalehes.

Vanadussurm võtab riburada igal aastal kunagise talu juurest yle-eelmisest sajandist pärit põliskaski. Eelmisel sygisel murdus yks hiiglane, 7 aastat tagasi läks esimene ja kõige suurem, kus mesilased mitu aastat õõnsuses elasid. Veel seisavad poolkuivanult kolm vanakest ja ootavad oma lõppu. Lasen neil väärikalt minna, ei hakka vahele sekkuma.

Põlispuudega on nagu vanade inimestega, kes tahaksid oma viimsed päevad just kodus veeta, mitte lasta end vedada hooldekodudesse võõraste talitada. Näen seda iga päev oma vana voodihaige ema pealt, et oma tuba ja lähedase inimese kohalolek pikendab siinviibimist.

Võib ju öelda, et abitu vanainimese kodus pidamine segab nooremate elu. Kas samamoodi segavad siis vanad puud metsas nooremate pealekasvamist? Levitavad satikaid ja seeni, koor korpas, pole nii haljad ja värsked?

Tahaksin vaielda nendega, kes metsanduse järgmises arengukavas rõhutavad, et metsa raiutakse meil vähem kui juurde kasvab ja raiekypsuse yle otsustamine võiks tulevikus jääda omaniku õiguseks. Utsitatakse kõigi vahenditega yha aktiivsemalt metsi majandama, ennekõike raiuma ja puitu myyma. Vähem on juttu istutamisest (50% olevat juba hea) ja hooldamisest. Puidu kvaliteet pidavat vanemas metsas langema ja sysihappegaasi sidumine aeglustuma. Ajupesu võibki pikapeale tulemusi andma hakata.

Kaks talve tagasi lasin oma kodumetsa 100-aastasest kuusikust rekkakoorma palgipuid lõigata ja viisin need voodrilaudade tegemiseks saeveskisse. Kui käisin seal vaatamas, siis töömehed ytlesid, et pole tykk aega nii kvaliteetset palki lõiganud. Ja yle 6 meetri pikkused (selliseid oli mul nimelt vaja, et jätkukohti ei tuleks) lauad said ilusad. Kas noore puu peenpalk oleks parema ehitusmaterjali andnud?

Tänase jutuga vanast kasest ei taha ma sugugi väita, et kõik puud metsas peaksidki vanadussurmaga lõpetama. Aastakymneid hoole ja vaevaga kasvatatud mets väärib sihipärast kasutamist. Aga igayhel meist võiks olla ka mõni vana puu, kelle elukäiku me ei sekku ja lubaksime tal väärikalt lõpuni olla.

Kuva: Hiietamm on pyha ka peale surma. Võlla, Muhumaa

Leili Mihkelson
metsa- ja loodusesõber


Maaleht