[text]
Täna on

t_Kuvavoistlus23.gifLaupäeval, 20.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võitjad ning jagati auhindu.

Võistlusele saadetud kuvasid tutvustas hindamiskogu liige Sulev Oll.

Syndmust austasid oma osavõtuga Seto lauluimä ja sootska Sarve Õiõ, 10221. ajastaja Hiie sõber Kivisoo Martin, 10222. ajastaja Hiie sõbrad  Arvi ja Toivo Sepp ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Täiskasvanute esikoha võitja sai autasuks 4000 krooni; laste esikoha võitja 1000 krooni ja loodusesõbra tellimuse; Põlvamaa eriauhinna kuva 1000 krooni, Vana Võromaa parim kuva linase särgi ja võrokeelset kirjandust,saarte eriauhinna kuva 500 kr ning yllatuskuva Tihuse turismitalu ratsamatksa. Teiste auhindade võitjad said Eesti Looduse, Loodusesõbra, Maakodu ja Maalehe aastatellimused, Siseminsiteeriumi meened ning Maavalla kalendrid.


Hiite kuvavõistluse eesmärk on jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ja nendega seotud tavasid, samuti nende asukohad ning nendega seotud vaimset pärandit. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.


Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Aitajad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Tihuse turismitalu, Võro Instituut ning Võro Selts VKKF.

Võitjad ja võidutööd

t_Hendrikrelve_Torenurme_hiieparn.gifTäiskasvanute esikoht: Tõrenurme hiiepärn
HENDRIK RELVE

Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tõrenurme kyla vainul
Esimest korda käisin puu juures 1999. aastal. Siis kõneles puust lugusid Tõrenurme kylast pärit 78-aastane Kristiine Palm. Puu all olevat vanasti tantsitud, hiiepuule lähimas Miku talus olnud alati vesi põua-ajal ka siis, kui mujal kylas kaevud kuivad.

 

t_ToomasKoitmae_Parika2.gifLaste parim kuva: Ohvrikivi Ristivälja suurkivi
TOOMAS KOITMÄE

Ristivälja suurkivi, Kolga-Jaani vald, parika kyla

 

 


t_MatsKangur_Kataveski_hiiekadakas.gifParim puu kuva: Härmas Kataveski hiiekadakas
MATS KANGUR

Harjumaal Tuhalas
Oma metsaskäikudel teen tihti peatuse ka Kataveski Hiiekadaka juures. Selle aasta talv kaunistas ta imelise härmatisega. Enne mind oli puu juures käinud veel yks hingeline. Oma jäljed oli tyvelähedusse teinud nirk.

 

t_ArvoMeeks_Ristipuu.gifParim tavade kuva: Ristipuud
ARVO MEEKS

Võrumaa, Mõniste vald, Saru kyla, Võru-Valga maantee ääres.
Pöörasin tähelepanu ristipuudele juhuslikult metsas jalutades. Avastasin mändidesse lõigatud ristid juba lapsepõlves, kuid need tulid meelde seoses käesoleva fotokonkursiga. Jõudsin arusaamiseni, et need ristipuud on harvaesinevad siinse rahva pärandkultuuri allikad.

 

t_HeikiMaiberg_ussikuningas.gifParim andide kuva: Ussikuningas
HEIKI MAIBERG

Ertsma kyla ohvrikivi. Pärnumaa, Pärnu-Jaagupi, Erstma kyla
Tänavu suvel Pärnus viibides astusin läbi linna infopunktist. Kysisin, kus asub kõige lähem ohvrikivi. Või kui kivi parajasti meelde ei tule, siis mõni muu looduslik pyhapaik. Infotydruk laiutas käsi, kergitas kulme ja andis muude keha keele kõnelemise viisidega märku, et kui keegi võib yldse yllatavaid asju pärida, siis olen see mina. Ja et ykski hing pole varem selle pealegi tulnud, et keskaegse myyritorni või uusaegse restorani asemel yht tyhipaljast kivi kysima tulla. Tydruk oli siiski oma ylesannete kõrgusel. Kribinal-krõbinal ronis ta arvutisse ja oli peagi tagasi teabega, et lähim ohvrikivi paikneb Ertsma kylas ja et Ertsma kyla asub... Jõudsin kylla ja kysisin esimeselt ette juhtunud talumehelt, kus säherdune kivi asub. Tekkinud vaikust ilmestasid otsaesise kortsutamine ja kukla sygamine. Alles siis tuli meenutus, et põllu peal on tõesti yks valkjat karva silt. Ehk selle sildi ligidal? Oli. Tulemise vaev tasus end veel teistki korda. Kivil pikutas ussikuningas, nagu ma hetk hiljem seda rästikut kutsuma hakkasin. Ja ta pikutas keset anniraha.

 

t_AinRaal_Hiiepuu_lahkumine.gifHiie valu paim kuva: Hiiepuu lahkumine
AIN RAAL

Hiietamm Kuku tamm.  Põlva maakond, Kanepi vald, Karste kyla.
Pyhapuu on söötis rohumaa kulupõlengu tagajärjel põlenud.

 

t_IlmeParik_Assakunoiakivi.gifParim kivi kuva: Assaku Nõiakivi
ILME PARIK

Vana Tartu maantee ääres Assakul, Rae vald, Harjumaa.
Euroopa suurima lohkude arvuga lohukivi. Kivil on 405 inimese loodud lohku ja lai sile liurada, mis annab tunnistust pikaajalisest kasutamisest. Kivi avastas 1964. aastal Oskar Raudmets.

 

t_MatsKangur_Nomme_Silmaallikas.gifParim veekogu kuva: Silmaallikas 
MATS KANGUR

Lumelinikuga Silmaallikas. Harjumaa, Tammiku, Nõmme allikasoo.
Kylmad olid kestnud, aga suurt lund ei olnud veel tulnud. Käin sellel allikal tihti ja sel korral oli tema veeserv kaunistatud justkui valge lumelinikuga.

 

t_LiisKeerberg_Matsi_ristikoiv.gifVõro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF avvuhind Vana Võromaa pyhäkotussõ ylesõvõtjalõ: Matsikõiv
LIIS KEERBERG

Võrumaa, Varstu vald, Matsi kyla ristikased.
Matsi ristikaskesid tean sellest ajast, kui ristipuude uurija Marju Kõivupuuga 2005. a sygisel Lõuna-Eesti ristipuid kaardistamas käisime. Vanasti tehti riste naistele lehtpuudesse, meestele okaspuudesse, aga nyyd seda nii rangelt ei eristata. Too hiljuti ristikõivu koorde lõigatud valendav rist on kah meesterahvale. Inimesed Vana-Roosa poes veel rääkisid, kuidas yks liinibuss oli matuserongi taga seisnud ja oodanud, kuni risti lõigati... Aga elu ja surma märgid on siin Võrumaal rahulikult kõrvuti, nagu sellel udusel hommikul siin näha võis.

 

t_KerlyIlves_Emal2te.gifPõlvamaa parim kuva: Emaläte
KERLY ILVES
Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja kyla.
Taevaskoda on juba lapsepõlvest oluline looduspaik olnud, kus palju põnevat näha saab. Nyyd vanemana oskan rohkem vaadata ja mõtiskleda asjadest, mis hiiele omased on. Emaläte on yks kõige mystilisemaid ja huvitavamaid kohti Taevaskojas.

 

t_JanneOrro_Kaali.gifParim saarte kuva: Kaali järv
JANNE ORRO

Kaali järv Saaremaal. Võetud täiesti tavalisel juulipäeval sel aastal.

 

 

t_PillePorila_Pyhajarve_hing.gifYllatuse eriauhind: Pyhajärve hing
PILLE PORILA

Otepää Pyhajärv. Kas tõesti on võimalik, et yhe järve hing ilmutab ennast mingisugusel näol – nii tundus pärast Otepää Pyhajärvega järjekordset kohtumist oma pilte vaadates – natuke endassetõmbunud kõiketeadja pilgu ja linnunäoga. (kuigi tavatu, aga see pilt peaks olema just pystiselt, ainult siis on nägu näha, mis tekkis tänu peegelusele).

KÕIK VÕISTLUSE KUVAD