Teisipäeval, 16. kooljakuud avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.

Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.

Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi yles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.

Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud ettevõtmistest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma uuringus põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, pystandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits.

Külli Eichenbaum tutvustas vaimse pärandi kogumist Võrumaal ning sõnas, et nimistus nähtav on aastatepikkuste uurimistööde ja arutelude tulemus, kuna Võru Instituudi eestvedamisel on võrumaa pärandiga juba kaua tegeletud. Võrumaalt sisestatud nähtused iseloomustavad Eichenbaumi sõnul ka vaimse pärandi kirevust, sest lisaks Teppo tyypi lõõtspillile ja suitsusaunale on andmebaasis lugeda ka söömise ja tervisega seotud teemasid, nagu rahvameditsiin võrumaal ja seenel käimine ja seente tarvitamine söögiks.

Lisaks on andmebaasis ka teisi Võrumaa kandile omaseid ja tuntud nähtusi nagu suitsusaun ja selle kombestik, suitsuliha, võrumaa rahvalaul, võru keel, sõira tegemine, kuuritsaga kala pyydmine, laastukorvi tegemine ja võrumaa matusekombestik.

Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialisti Kristiina Porila sõnul on nimistu ennekõike kogukonna häälekandja, mitte eesmärk ja nähtus omaette. Oluline on tema sõnul kogukonnas oma vaimsest pärandist rääkida, selle tähtsust ja rolli kogukonna jaoks arutada. Nimistu annab kogukonnale võimaluse oma vaimset pärandist teistele tutvustada, seda laiemalt kajastada ja ka vaadata, mida ja kuidas teised kogukonnad räägivad.

Vaimse pärandi nimistu avamine lõppes kultuuriministeeriumis uhke suupistelauaga, kus oli väljas maitsmiseks kolme sorti sõira, Veeroja Eda tehtud suitsuliha, hiidlaste häbelikke heeringaid ja odratolguse sepikut, omakypsetatud rukkileiba ning palju muud kodumaist ja maitsvat.

Kutsume kõiki kogukondi yles tutvuma vaimse pärandi nimistuga aadressil http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/ ja leidma ka enda kogukonnas initsiatiivi oma vaimse pärandi yle arutleda.

Allikas: Kylauudised