[text]
Täna on

Kohanimede panekul soovitavad Eesti keele instituudi (EKI) eksperdid arvestada ajaloolist ja kultuurilist tausta, samuti peaksid nimed olema kõigile mõistetavad, kirjutas ERRs Ragnar Kond.


Koostamisel on kohanimemääraja ja seadust soovitakse muuta nii, et ka talud ja teised maakohad saaksid andmebaasidesse korrektse kohanime, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu lisandub nimesid eelkõige uutes elamurajoonides või seal, kus suuri krunte tükeldatakse ja erinevatele omanikele müüakse.

"Me soovitame võimalikult palju ajaloolisi kohanimesid säilitada. Kui kohal on nimi olnud, siis selle muutmine peaks olema väga suur erand. Ja ka siis, kui maatükk jagatakse mitmeks tükiks, saab ju ikkagi vana nime säilitada, lisades sellele muid täiendeid," selgitas EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll.

Ajal, mil lastele soovitakse panna keerulisi ja võõrapäraseid nimesid, on kohanimedes seda trendi tunda vähem.

"Kui vaadata maaüksuste nimesid, siis sealt muidugi leiab nimesid, mis on pandud hetketunde ajel. Näiteks on pandud nimeks Ahhaa või Heihopsti või Kurrunurruvutimaa," rääkis Päll.

Kogu Euroopaga võrreldes on Eesti riiklik kohanimekorraldus väga hästi juriidiliselt paigas. Kohanimevaldkonda reguleerib seadus. Kasutusel on kohanimeregister ja aadressiandmete süsteem, tegutseb kohanimenõukogu.

"Põhiline töö seisneb praegu aadressiandmete korrastamise valdkonnas selles, et määrata tiheasustuspiirkondades tänavanimesid. Viimase aasta jooksul on tekkinud umbes tuhat uut nime. Eelkõige on need sellised nimed, kus varem pole kohanime kehtestatud või on kehtestatud mingi nimi, mis ei vasta eesti keele nõuetele ehk on võõrapärane," selgitas Maa-ameti aadressiandmete büroo juhataja Mall Kivisalu.

Et tagada korrektsete aadresside kasutamine, muudetakse talud ja teised maakohad kohanimekohustusega objektideks. Ära peaks kaduma ka nimedes sisalduva liigisõna tarbetu kordamine  - ehk kui Mäeküla, siis mitte Mäeküla küla. Küll aga ütleme endiselt Mõisaküla linn.

ERR