Liina Espenberg, Roheline Värav
Rahvusvahelisel lastepäeval, 20. kooljakuud toimus Tartus kirjandusmuuseumis Ahto Kaasiku eestvedamisel hiie väe tunnustamissyndmus, Maavalla Koda korraldas seda juba kolmandat korda. Tänavuseks hiie sõbraks kuulutati pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kes on tegelenud hiite kaitsega ja kellelt on ilmunud raamat «Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimuses». Tänukirju said kaastöölised ja toetajad, nende hulgas ka Roheline Värav koostöö eest looduslike pyhapaikade tutvustamisel.
Hiljuti uuris yks tuttav minult kui võrguvärava greengate.ee toimetajalt, mida tähendab mulle maausk ja hiie vägi, miks Rohelise Värava võrguleht vahendab Maavalla Koja uudiseid. Tunnistan, et kysimus oli pisut ootamatu, sest mulle oli see kuidagi loomulik ning ma ei ole sellele isegi eriti mõelnud. Kes meist oskab päris täpselt öelda, mis see hiie vägi ja maausk on, aga usun, et me kõik sellel maal saame sest osa, olgu usutunnistuseks kristlus või paganlus, sest me kõik tuleme sellest. Hiie vägi on meie esivanemate elukunst ja kogemus, elamise abi ja väärtushinnangud, mis on meis sees, kas tahame me seda või ei, kas teame sellest või ei.
Ilma eetikata ei saa
Igas kodus järgitakse midagi oma esiisade uskumustest, tähistatakse päris paljusid maarahva pyhi ning järgitakse rahvakalendrit, praegu siis mardipäevast kadripäevani kulgevat hingede aega. Ka uksele koputavad jõulud on seotud maavillaste nääridega. Vähemalt Tartus teavad väga paljud Toomel olevast ohvrikivist ja nii mõnigi on ohvriallikaisse mynte jätnud. Pyhaks peetud puid leidub igas Eesti kandis ja nende austamine, okstele lintide sidumine ei ole vaid minevikutraditsioon. Lõuna-Eestis elab edasi ristipuude tava, puudesse riste lõigates mälestame lahkunuid.
Maavalla Koja uudiseid on Rohelise Värava võrguleht vahendanud ka seepärast, et kuigi kõigile ei sobi meid sajandeid kirikutesse kutsunud kristlus, ei saa ometi ilma eetikata ja moraalita elada. Maausus on meile sobivaid eluväärtusi, elukogemusi ja eetikat. Ning kui keegi saab hiiest jõudu elamiseks ja mures hingeabi, siis on ju kõik hästi. See keegi ei naera ju ka kirikuskäijate yle.
Esivanemate austamine on oluline, sest see, kes austab esiisasid ja esiemasid, teeb vähem kurja, ja väärt esivanemate ees on kuidagi piinlik neist kehvem olla.
Vanimad kaitsealad
Mulle meeldivad ka maausuliste põhimõtted, et ei tohi kurja teha, oma maad, loodust ja pyhapaiku tuleb hoida. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvastele on looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa yhisest identiteedist. Ning kuigi kirjandusmuuseumisse oli tulnud väike osa maausulistest ja nende sõpradest, leidub neid Eestis siiski ysna palju.
Maausu põhimõtted ja väärtused on meeldivad. Iga eestlane võiks oma rahvast ja põlistest kommetest, uskumustest ning väärtushinnangutest teadlik olla ja aru saada. Andres Kiviräha «Rehepapi» lugemisest ei piisa maarahvast arusaamiseks.
Kuva: Matsi ristikõiv, Liis Keerberg