[text]
Täna on

Ku rahvas uma kylä õigõt nimme tiid ja pruuk, sis võissi vald iks ka paprõ kõrda aia, kirotas Uma Lehes kotussõnimmi uurja Saarõ Evar.
  
18. märdikuu pääväl Valgan peetyl kotussõnimepääväl oll’ yts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tyy peräst.

Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ yles ja kysse, et kost naa parhilladsõ kyläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu yttegi kyllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.

Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva kylänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja yteldi, et nyyt teemi siiä säändse ja säändse kylä.

Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.

Sääl, kon 13 aastat tagasi vana kylänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetyid kylli tagasi es tetä.

Yts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käyny tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud taluryhmä ka kyläs kutsma. A kylä aoluku sääl takan ei olõ.

Ku Saru kyllä om mainit 1384 ja Varstu kyläst omma Pihkva vyrsti väe 1565. aastal läbi länny, sõs inämbyse Õdagu-Võrumaa ammõtligõ kylli kottalõ piät ytlemä, et säänest nimme om kandnu talu, kyläs om taad edimäst kõrda nimmat 1970. aasta rahvalugõmisõ kaardi pääl.

Mõnõn Õdagu-Võrumaa kandin om rahval sõski kimmäs tiidmine ja suuv õigõt kylänimme tagasi saia. Näytyses Urvastõ vallan Urvastõ mõisan valmistõdi 2004. aastal kõik paprõ ette, et umalõ kyläle ammõtlik nimi Urvastemõisa tagasi saia.

Esiki inemiisi allkirä olli kokku kogutu. Parhilla om ammõtlik kylänimi iks Ruhingu.

Mille Urvastõ vallavalitsus ei olõ saanu tuud asja volikogu iin otsustamisõlõ panda, tuust mina arvu ei saa. Ku tulõ volikogu otsus, omma kõik tii kylänime tagasitegemises vallalõ.

Nikagu regionaalministri uma määrysega kylänime ammõtligus tegemisele punkti pand.

Om ka tõisi kotussit, kon õigõ kylänime pruukminõ om tävven jõun, a vald ei suta tuud ammõtligus tetä.

Kolski kyllä Karula vallan näytäse suurõtii veerest käetulba, kylä vahepääl ainukõsõlõ elänikulõ Kargaja Vellolõ om seltsis tulnu õigõ mitu nuurt ja latsiga peret, a ytski Eesti registri tuud kyllä ei näytä, selle et tuud olõ-i ammõtligult olõman.

Kurõkylä Räpinä vallan om kõikaig tiiviirse sildi pääl näydät olnu, a ku talumiis Musta Argo võtsõ kombaini pääle hinnapakmisõ, kon aadrõssis oll’ märgit Kurekyla, pidi tä piaaigu PRIA toetusõst ilma jäämä: säänest kyllä ja säändse kylä perrä säänest tallu olõ-i olõman. Suurõ hädäga läts’ kõrda paprõ ymbre tetä.

Ku rahvas iks uma kylä õigõt nimme tiid ja pruuk, sis võissi vald hinnäst kokko võtta ja paprõ kõrda aia.

Vahepääl om manu tulnu ka sääne võimalus, et ku määnestki tähtsä nimega kotust kyläs ei peetä, saa tuud ammõtlikus tetä ku kyläossa.

Ammõtligu liigityse nimetys om väikekoht, a liigisõnas nime hindä kuunsaisun või pruuki ytskõik määnest rahvalikku liigisõnna. Võrumaal om tollõs sakõstõ \'nukk\', \'kolk\', \'ots\'.

Ilma liigisõnalda väikekoha nimi olõ-i õnnõ lubat, liigisõnalda omma aadrõssisysteemin katastriytsyse.

Ku näytyses Antsla valla Säre kylä om yts lamavoi moodustis, kon periselt olõki ei vähämbide kylli nimmi, a omma taluryhmi nime, sõs võissigi jo tuu Säre kylänime putmalda jättä, a määrädä aadrõssisystemi jaos är, kon om Hangunukk, kon Raguli kolk ja nii edesi.

Samal aol mõnt tõist kyllä, miä om satu aastit olõman olnu, tulõgi kutsu ja säädi ka ammõtlikult kyläs, näytyses Apja kylä Karula vallan, Mõndsi kylä Kanepi vallan jne. Tuust saa paigapääline elu õnnõ parõmbas minnä, ku vanarahva keelen ja meelen nime ka paprin õigõs säetäs.


Uma Leht