[text]
Täna on

 

06.12. kl 08.30 ETV2: Minu maailm: Ameerika põliselanikest.
Sellest päevast, mil Christoph Kolumbus esmakordselt Kilpkonnasaarte põlismaalast kohtas, on möödas juba rohkem kui pooltuhat aastat. Kuidas Ameerika põliselanikud elavad ja millega tegelevad, seda lähemegi uurima.

06.12. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Loonamees Indrek Rohtmets rändab Ekuadori pilvemetsas, mis oma ainulaadse ja peaaegu puutumatu loonaga on tõeline linnuriik.
Rannarootslased elavad Maavalla looderannikul ja Ruhnu saarel juba aastasadu. Kes on rannarootslane ja millised olid nende põlised tegevusalad? Sellele on õige mees vastama Rannarootsi Muuseumi kuraator Jorma Friberg.
Kooljakuus tähistab Tallinna Botaanikaaed oma synnipäeva. Sel aastal said nad uute kasvuhoonete ja palmimaja näol tõeliselt kauni kingituse ning direktor Karmen Kähr teatab uhkusega: ”Oleme Baltimaades esimesed, kes on nii moodsa infrastruktuuri ja tehnoloogiaga varustatud. Samuti on nende majade arhitektuuriline lahendus unikaalne nähtus kasvuhoonete seas”.
Saate tegid Indrek Rohtmets, Randel Kreitsberg ja Kristjan Kaljund. Lood seob kokku Vladislav Korþets.

07.12. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

07.12. kl 13.30 ETVs: Osoon, kordus.

07.12. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

07.12. kl 17.35 ETV2: Minu maailm: Ameerika põliselanikest.

07.12. kl 22.25 ETV2: AegRuum Kuidas on Maa meid loonud?, 3/ 5.
“Tuuleprofessor” Iain Stewart kutsub kaasa avastama tuule mõju inimkonna arenguloos. Ta kylastab Chinguetti linna Sahara kõrbes, kunagist vilgast kaubasõlme, et avastada, kuidas tuuled tõid linnale tõusu ja jõukuse. Stewart saab teada, et Christoph Kolumbus tegi endale kõigepealt nime Lääne-Aafrika ranniku tuulte kaardistamisega, ja et Hiina varased rikkused olid pärit tuulest.

08.12. kl 18.35 ETV2: Looduselust, 9/ 10.
Suur ja tark õde Johanna on tegelikult täiesti tavaline tydruk. Ja ilus on ta ka. Kui Johanna saaks olla mõni loom, siis oleks ta muidugi luik. Selline habras. Johanna ja poisid seavad sammud Matsallu, kus parasjagu luikede rändeaeg. Selgub, et luik on tegelikult suur ja jõuline ning et rahvasuu räägib õigust, kui ytleb, et luiged läinud, lumi taga.

09.12. kl 07.20 ETV2: Looduselust, 9/ 10.

09.12. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

09.12. kl 14.05 ETVs: Inemiste piir.
Maailmas on yksainus paik, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad alustasid 2004. aasta varakevadel teekonda Valga suunas.

10.12. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

10.12. kl 17.30 ETV2: Nipet-näpet: Rahvarõivavöö kudumine, 1.
Tutvustame kirivöö kudumist. Näpunäiteid vöökirja lugemiseks, niie ylespanemiseks ja kudumiseks jagab Ele Kõlar. Saadet juhib Juta Syda.

11.12. kl 09.00 ETV2: Osoon.
Veelinnud kryysel ja alk veedavad suurema aja oma elust vees ning pehmete sulgedega vooderdatud pesale eelistavad kylma ja tihti ka ohtlikku kaljuseina. Harrastuslinnuuurijalt Peep Veedlalt saame teada, et ka Eestis on oma linnulaat, mis asub Pakri neemel.
Kobrast võib julgelt nimetada osavaks ehitusmeistriks. Tihtipeale võtab kopra ehitustegevus nii suure ulatuse, et see ei meeldi enam inimesele. Mida ette võtta?
Suur kanjon Ameerikas Arizona osariigis on jahmatavalt suur: poolteist kilomeertit sygav, umbes 16 kilomeetrit lai ja 450 kilomeetrit pikk. Grand Canyon National Park on yks menukamaid sihtkohti Ameerikas. Sõltuvalt vaatekohast, aastaajast ja kellaajast näitab kuninglik Suur kanjon oma tuhandet erinevat nägu. Osoon nägi kanjoni varakevadist päikesepaistelise päeva nägu.
Kordus kl 16.30.

11.12. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. MeNaiset - Kelu.
Ansambli MeNaiset kolmas plaat "Kelu"/ "Kask" sisaldab hõimurahvaste (setu, ingeri, mordva, vadja)) laulumuusikat nii algupärandeile läedases kui töödeldud esituses, lisaks katsetusi.
Ansambli liikmed: Eila Hartikainen, Maari Kallberg, Anneli Kont-Rahtola, Sirkka Kosonen, Anna-Kaisa Liedes, Outi Pulkkinen.

11.12. kl 13.25 ETVs: Looduskaitse lugu.
Vaika saared, kotkaste edulugu, lambad Hiiumaa laidudel, puisniitude hooldamine, kõrede kõrisev hääl Matsalu rahvuspargis, Hiiumaal vabas looduses elavad euroopa naaritsad, laastukatuste taastamine Karulas – need on mõned teemad Eesti looduskaitse 100. aastapäeva puhul Keskkonnaameti tellimusel valminud filmist. 18% Eesti maismaast on looduskaitse all. Elutute yksikobjektide kaitsest on jõutud elupaikade kaitseni. Looduskaitse lugu on meie kõigi aja ja kultuuri lugu.

11.12. kl 18.40 ETVs: Loodusdokk Venemaa avar loodus, 6/ 7.
Uraalid on Venemaa syda ja hing. See mõõtmatu mäestik on taevasse lõikuvate tippude ja varjuliste orgude labyrint, mis pakub kodu mitmekesisele loomastikule. Seal sigib ja kasvab putukaid, kahepaikseid, imetajaid ning linde. Pooletonnised põdrad rändavad sealt läbi järglastele toitu otsides. Öökullitibud teevad esimesi arglikke samme. Euroopa naarits kosub jõudsasti jõeäärsetes urgudes ja haruldane piisammutt teeb oma esimese esinemise filmilindil. Mis aga puutub perekondlikku kokkuhoidmisesse, siis selles pole pruunkarule võrdset.

11.12. kl 22.10 Vikerraadios: Raadio ööylikool.
Rahvaluule teadlane Ergo-Hart Västrik: "Rahvusmytoloogia ja Kalevipoeg".

12.12. kl 09.00 ETV2: Osoon.
Poolveelise eluviisiga koprad on suured närilised, nende jässakas keha võib kaaluda kuni 30 kilogrammi. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale, kuhu ehitavad uru või kuhilpesa. Väga iseloomulik on kopra lai suurte sarvsoomustega kaetud saba. Kopraid kutsutakse veel piibriteks.
Maastik on eeldus asustuse tekkimiseks. Yks Eesti väljapaistvamaid muinasteadlasi Aivar Kriiska on uurinud väga põhjalikult inimasustuse algust Hiiumaal Kõpu poolsaarel. Ka saate salvestamisel leidsime kiviaja tööriistade tykke, mis annavad tunnistust inimtegevusest nendel aladel.
Põlula kalakasvatus, ainuke koht, kus kasvatatakse lõhe ja meriforelli sugukarja, tegutseb juba kymmekond aastat. Kui loodusliku asurkonnaga peaks midagi juhtuma, siis saab selle taastada.

12.12. kl 10.00 ETV2: AegRuum Kuidas on Maa meid loonud?, 4/ 5.
“Tuleprofessor” Iain Stewart uurib inimkonna kahetisi suhteid tulega, mis on yhteaegu tähtis jõuallikas, aga ka hävingujõud. Oma rännuteel kymbleb ta tervistavas toornaftas ja saab teada, kuidas tuli mängis määravat osa Inglismaa tööstuslikus revolutsioonis, kuid hoidis tagasi Hiina arengut.

12.12. kl 13.25 ETVs: Loodusdokk Venemaa avar loodus, 6/ 7.

12.12. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat.
Leopard, gepard ja lõvi. Hendrik Relve.
Kordus kl 23.05.

12.12. kl 14.20 ETVs: Osoon.
Loonamees Indrek Rohtmets rändab Ekuadori pilvemetsas, mis oma ainulaadse ja peaaegu puutumatu loonaga on tõeline linnuriik.
Rannarootslased elavad Maavalla looderannikul ja Ruhnu saarel juba aastasadu. Kes on rannarootslane ja millised olid nende põlised tegevusalad? Sellele on õige mees vastama Rannarootsi Muuseumi kuraator Jorma Friberg.
Kooljakuus tähistab Tallinna Botaanikaaed oma synnipäeva. Sel aastal said nad uute kasvuhoonete ja palmimaja näol tõeliselt kauni kingituse ning direktor Karmen Kähr teatab uhkusega: ”Oleme Baltimaades esimesed, kes on nii moodsa infrastruktuuri ja tehnoloogiaga varustatud. Samuti on nende majade arhitektuuriline lahendus unikaalne nähtus kasvuhoonete seas”.
Saate tegid Indrek Rohtmets, Randel Kreitsberg ja Kristjan Kaljund. Lood seob kokku Vladislav Korþets.

12.12. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum: Sulavainen - Suunta.
Ryhma Sulavainen album "Suunta" on kolme pärimusmuusiku omaloomingule põhinev nägemus kaasajas helisevast muusikast.
Ryhma liikmed: Kristiina Ilmonen (löökpillid, puupillid, laul), Anna-Kaisa Liedes (laul), Timo Väänänen (kannel, laul).

12.12. kl 22.05 Klassikaraadios: Raadio ööylikool.
Rahvaluule teadlane Ergo-Hart Västrik: "Rahvusmytoloogia ja Kalevipoeg".