Tartu ylikoolis doktorikraadi kaitsnud Valts Ernðtreits analyysis oma töös liivi kirjakeelt ning ta tõdeb, et keel ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka täna, kirjutas ERRis Priit Rajalo.
Doktor Valts Ernðtreits uuris aastail 1863 kuni 1982 ilmunud või kirjutatud trykiste ja käsikirjade keelt ja tõestas liivi kirjakeele arengu järjepidevust. Haruldaseks tegi doktoritöö kaitsmise asjaolu, et tutvustus kanti ette liivi keeles, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Liivlase Valts Ernðtreitsi töö võtab kokku selle, mida on tehtud liivi kirjakeele arendamisel 150 aasta vältel.
Tema sõnul on liivi kirjakeel teadlastele põnev uurimisaine, sest kahe viimase sajandi jooksul pole yhelgi hetkel seda rääkinud rohkem kui kolm tuhat inimest. Hetkel on liivi keelt emakeelena kõnelejaid kõigest ligi kymme ja just kirjakeel hoiab liivi keelt elus.
"Vaatamata sellele, et kasutajaid on vähe, tänapäeval ikkagi ilmuvad liivikeelsed väljaanded, on olemas liivikeelne võrguvärav ja need kysimused ei ole oma aktuaalsust kaotanud," selgitas Ernðtreits.
Nii värske doktor kui ka tema arvustaja, liivi keele vanimate keelemälestiste teenekaim uurija professor Eberhard Winkler leiavad, et liivi kirjakeele uurimisega tasub kindlasti edasi tegeleda.
"See on minu meelest esimene töö sellest teemast. Autor ise on liivlane, see on hästi argumenteeriv ja minu meelest suurepärane, erakordne töö. Oleks väga kasulik ja ka tähtis, et allikaid antakse välja, mida autor ka ise tahab. Aga ma loodan, et ta töötab niimoodi edasi," selgitas Winkler.
Järgmine aasta on liivi kultuuri aasta nii Lätis kui ka Eestis.