Kui kõik läheb plaanitult, võib juba 2014. aasta hilissygiseks võrulaste suitsusaun pääseda maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla, kirjutas Maalehes Mirjam Nutrov.
“Savvusann inimkonna vaimse kultuuripärandi kaitse alla!” on Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja ja suitsusauna omaniku Eda Veeroja algatus, mis leidis kiiresti mõttekaaslasi.
Mõtetest said teod. Nyyd pole ka enam UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) tegelasel Margit Siimul kysimust, kas mõte võiks vilja kanda.
Asjad on niikaugel, et 2013. aasta kevadel on võimalus esitada taotlus, et suitsusaun võetaks UNESCO vaimse elmapärandi kaitse alla.
Õhinapõhiselt tehtud
“Esitamise on põhimõtteliselt heaks kiitnud ka kultuuriministeeriumi juurde moodustatud vaimse kultuuripärandi nõukogu,” nendib kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.
Kui taotlus jõutakse esitada 2013. aasta kevadeks, tehakse otsus 2014. aasta hilissygisel.
Otsust ei oodata niisama. Viimasel ajal on peetud mitmeid seminare, arutelusid, korraldatud näitus ja suitsusaunapäevi, loodud koduleht, valmimisel on ka raamat ja film. Tartu ylikooli yliõpilased teevad välitöid.
“Kui on eestvedajaid, siis on alati ka kaasatulijaid, ja võrokesi tsiteerides saab “õhinapõhiselt” paljugi toredat ära teha,” ytles Siim. “Tehtu näitab, et tegu on kohalikele inimestele omase ja olulise traditsiooniga ning see on UNESCO-le esitatava kandetaotluse aluseks.”
Suitsusauna koostöökogu teabejuhi Külli Eichenbaumi andmetel on Võrumaal yle saja saunaomaniku, kes kõik on yhiselt kaasa mõtlemas, kuidas tava säilitada.
Eino Pedanik avaldas erilist heameelt selle yle, et just ka paljud noored on hakanud vanast tavast lugu pidama.
Paraku on teisigi andmeid. Kahel järjestikusel suvel Tartu ylikooli tehtud välitöödest on selgunud, et suitsusaunad on kylades, võrreldes muud laadi saunadega, vähemuses. Veelgi kehvem lugu on kombestiku tundmisega.
“Näiteks ei teata ega öelda enam kuigi sageli varem hästi tuntud saunasõnu ja -tänamisi. Kadunud on ka mõned rituaalsed toimingud ja vähe teatakse seal ravimisest,” kirjeldas Eichenbaum.
Ainult hoonest vähe
Tõdedes, et tavad on ohus, ongi võrulased oma peamiseks eesmärgiks sättinud suitsusauna elujõulisuse kindlustamise, millele UNESCOsse saamine peaks kaasa aitama.
Eichenbaumi sõnul saab suitsusauna kasulikke kylgi meelde tuletades panna inimesi mõtlema selle yle, kas on ikka mõistlik vahetada see moodsama vastu.
Arusaadav on ka, et mida enam on suitsusaunad kasutusel, seda rohkem leidub inimesi, kes on ise nende kommete ja teadmiste kandjad ning loodetavasti ka edasiandjad.
“Saunade kui hoonete hoidmisest ei aita, kui me lõpuks ei tea ega mäleta, kuidas seda pruugitakse,” ytles Eichenbaum.