Aasta Eesti asja valimiste lõppvoorus saab hääletada ka hiite poolt. Laupäeva lõunaks oli hiite poolt antud 434 häält, mis moodustas häälte koguhulgast tagasihoidliku 1,5 protsenti. Kandidaatide hulgas on kindlasti teisigi toerdaid asju nagu looduskaamerad, sajakroonine vm. Hiied on aga ohustatud ning vajavad hädasti avalikku tähelepanu ja toetust.
Kuus päeva kestev hääletamine internetilehekyljel www.epl.ee käib selle nimel, mis võib hakata kandma 2011. aasta Eesti asja auväärset tiitlit. Hääletamine lõpeb esmaspäeval, 12. jõulukuud kell 22. Võitjad hyyame kõva häälega välja kolmapäeval, 14. jõulukuud, kirjutas Rein Sikk Eesti Päevalehes.
Eelmises voorus kogusid hiied 6,3% ehk 1450 häält.
Eesti Päevaleht kysis ristipuude hoidjalt ning Tallinna ylikooli teadurilt Marju Kõivupuult, miks on hiied olulised. Marju Kõivupuu kirjutas:
"Hiis on vaieldamatult yks õigemast õigem Eesti asi. Eesti loodulikud pyhakohad – hiied – asuvad ainult Eestis. Kuigi meil on arhiividesse ja muuseumidesse talletatud mälestusi ja fotosid hiitest, ei saa me hiisi panna igaveseks tallele, taskusse, muuseumi, arhiivi. Hiied on osa me elavast maastikust, maatundmisest, koduloost.
Hiied ning eesti keel ja kultuur on omavahel lahutamatult seotud. Hiiepärimus pysib niikaua elusana, kui pysib eestikeelne kultuur. Hiied aitavad alles hoida eesti keelt ja kultuuri, keel ja kultuur omakorda hiisi.
Hiied on meie vabaduse, iseolemise symbol. Ainult vabas riigis saame otsustada oma maa põliste väärtuste yle, viia läbi pyhi talitusi oma maa pyhapaikades.
Hiied on tavaõigusel ja loodususul põhinevad vanimad loodushoiualad, vanimad keskkonnahoiu alad. Hiied aitavad säilitada looduse mitmekesisust, elurikkust. Kui ehitist/pyhakoda saab restaureerida või taastada, siis põlispuud, kuivanud allikat, mahavõetud pyha salu ei ole võimalik maastikul taastada. Hiied õpetavad loodushoidu.
Hiied õpetavad tundma ja kogema pyhadust, avama mõiste pyha tähendust ja tähtsust inimese kui eetilise ja moraalse olevuse jaoks.
Eesti hiied ja hiiepärimus on Euroopa kontekstis unikaalne – kuigi meil on palju pyhapaiku, mille pyhadust on (taas)avastatud, on arvukalt looduslikke pyhapaiku, mille pyhadust on edasi antud inimpõlvi, sadu aastaid. See on imetlusväärne."
Kuva: Maardu Hiiemets
Allikas: Eesti Päevaleht