17.01. kl 10.05 Vikerraadios: Huvitaja räägib suitsupääsukesest.
Eesti ornitoloogiayhing valis 2011 aasta linnuks meie rahvuslinnu - suitsupääsukese. Miks kannab see liik juba teistkordselt aasta linnu nime ning kuidas käib suitsupääsukese käsi? Neil teemadel vestleme linnu pääsukese-aasta yhe eestvedaja Meelis Uustaliga.
Keskkonnatelgi osas teeme juttu yleriigilisest õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde võistlusest, mille kuulutasid hiljuti välja Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
Kordus 18.01. kl 01.00.

17.01. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Ondatra ehk piisamrott on poolveelise eluviisiga näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ondatra kodumaa on Põhja-Ameerikas, Eestisse on ta sisse toodud ehk siis võõrliik. Elamiseks valib ondatra taimestikurikkad veekogud, mille kaldasse on hea urge ehitada. Ondatra tegemisi jälgib Remek Meel.
Fyysikute kinnitusel on kogu olemasolev loond yles ehitatud imepisikestest ehituskividest. Kuidas aga jõutakse sygavale aine sisemusse ja millest õigupoolest aine koosneb? Seda käis Osoon uurimas Ðveitsis, Euroopa suurima teadusprojekti CERN juures.
Talvepildi lahutamatu osa on suitsevad korstnad. Kuidas panna taevasse tõusev suits uuesti toasooja tootma?
Saate tegid Remek Meel, Sven Paulus ja Kristjan Kaljund, saatejuht Vladislav Korþets seob lood kokku.

17.01. kl 19.00 ETV2: Reis ymber maailma: Kenyas kaelkirjakute kaitsealal.

17.01. kl 23.20 ETV2: ehh, uhhuduur 2: Nepali needus ja India.
Ehh, uhhuduur sõpruskond on jälle ratastel, et teel ymber maakera jupike edasi liikuda. Edasi sealt, kus viis aastat tagasi pidama jäädi - plaaniga Kathmandust kuidagi Teherani jõuda. Ratastel ja käpuli. Rattad all ja peal. Läbi Nepaali, India, Bangladeshi, Pakistani, Afganistani ja Iraani. Veidrad lood ja kaugete kantide inimesed läbi 6 ratturi sekelduste oma rataste ja iseendaga.

18.01. kl 08.30 ETV2: ehh, uhhuduur 2: Nepali needus ja India.

17.01. kl 13.40 ETVs: Osoon, kordus.

18.01. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

18.01. kl 17.00 ETV2: Uskumatu, et keegi võib seal elada, 1/ 5.
Kunagi elas Moskenesi saarel Kjerkfjordis 300 inimest, nyyd vaid Oddvar Berntsen yksinda. Kjerkfjordiga paralleelselt jookseb Bunesfjord, kus olukord on samasugune. Suure liivaranna serval seisab yksik maja. See kuulub Ingrid Blomquistile, kes elab Göteborgis, kuid suvitab igal aastal Moskenesil hoolimata sellest, et seal pole vett ega elektrit.

18.01. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

18.01. kl 17.30 ETV2: Minu maailm: Sygisene pööripäev.
Mida kõrgemalt linnud sygisel ära lendavad, seda sygavam ja raskem talv on tulemas. Kui kõrgelt linnud lendavad, kas siilipoiss on endale juba pesapaiga leidnud, on metsas veel seeni-marju - seda uurivad pööripäevaaegses metsas Urmas Roht ja lapsed.

20.01. kl 10.00 Kuuk raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

21.01. kl 17.00 ETV2: Nipet-näpet: Rahvuslik laad I.
Millal kanda rahvarõivaid? Kas yksikesemeid saab sobitada tänapäevasesse rõivamoodi? Rahvarõivaste ja rahvusliku riietumislaadi yle arutlevad kudumitaidur Anu Raud, moetaidur Katrin Kasesalu ja põlise eluolu uurija Igor Tõnurist.

21.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

22.01. kl 09.00 ETV2: Osoon.
Suur-kirjurähn on kahtlemata lind, kelle ka kõige linnuvõhiklikum inimene ära tunneb. Tal on ilus erk must-valge sulestik, millele lisab sära helepunane sabaalune ja punane laik laubal, isaslinnul ka punane kukal. Linnu olemasolust metsas annab märku rähni trummeldamine puutyvel. Eriti häälekad on isaslinnud radokuust mahlakuuni, mil algab pesitsusaeg. Putukate pyydmiseks ei kasuta ta yldse oma pikka nokka, vaid hoopis pikka kleepuvat keelt, mille lykkab putukakäikudesse, et sealt ohvrid välja tõmmata.
Eestimaal on palju võssakasvanud maad ja ka raie tulemusena jääb metsa hulgaliselt oksi ja kände, millel on suur kytteväärtus. Väo elektrijaama puidu vajaduste rahuldamiseks tuleb rohkem kasutada võsa ja raiejäätmeid.
Looduskaitse all olev lendorav eelistab elupaigaks valida vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi. Lendoravale sobilikke elupaiku jääb aina vähemaks, inimene aga tuleb talle appi ja loob uusi elupaiku. Kas lendorav neid ka oma koduks peab?
Võrtsjärves ujus kalurite võrku seni suurim kala, mis Võrtsjärvest yldse pyytud on - 20-aastane 17 kilo kaaluv koha.

22.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Kiritöö - Oli kord...
Ansamblile Kiritöö on sõnad sepistanud Talvo Pabut, viise on teinud ryhma liikmed ja laenuks saadud ka bretooni rahvamuusikast.
Ansambli koosseis: Marju Varblane (viiul, hiiu kannel, kannel, troupill, tinavile, laul), Sulev Salm (kitarrid, ðamaanitrumm, laul), Margus Põldsepp (lõõtsad, ahelad, ðamaanitrumm, laul), Talvo Pabut (laul, väga teine viiul), Peeter Piik (bass, laul).
Kiritöö, 2004.

22.01. kl 14.00 Kuku raadios: Ilmaparandaja.
Kuku raadio jätkab enam kui kymneaastast tava ja käivitab taas keskkonnasaate - Ilmaparandaja.
Võtke saate pealkirja kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu. „Igatahes edastab saade infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.
Saade on eetris laupäeval kell 14.00 ja kordusena sama päeva õhtul kell 20.00. Saatejuht Kadri Valner.
Kordus kl 20.00.

22.01. kl 16.25 ETVs: Asja mõte, 3/ 9: Rahvuslik pärand.
Asja mõtet otsitakse rahvuslikust pärandist, uuritakse maagilist hundisaba ja pesuehtsat pisuhända. Kõneldakse rahvusliku pärandi kogumise ja väärtustamise algusaegadest ning selleteemalise muuseumielma kujunemisest. Eesti elma omapära yle arutlevad Tõnu Viik ja Märt Väljataga, oma kogu tutvustab Anu Raud.

22.01. kl 17.30 Kuku raadios: Loodusajairi, kordus.

22.01. kl 18.40 ETVs: Yellowstone´i rahvuspark, 1/ 3: Talv.
Talvel katab Yellowstone´i sygav lumi. Samal ajal kui pakane nõrgendab punahirve- ja piisonikarju, muutuvad hundid tugevamaks. Ent kuna pinna all pulbitseb yks maailma suuremaid vulkaane, on rahvuspargi ilmastik seotud Yellowstone´i tulise sydamega.

23.01. kl 09.00 ETV2: Osoon.
Varese väiksel suguvennal pasknääril on nii tugev nokk, et ta saab jagu ka tammetõrust, sest tema noka kuju võimaldab suurepäraselt kinni hoida liiga ymmargusest ja siledast tõrust. Tõrusid kogub see arukas lind talveks ja talvevarud on tal suured, mõnes panipaigas kogunisti neli kilogrammi, kevadel ja suvel eelistab aga pasknäär putukaid. Lindudest ainsana kannab ta tiival meie lipuvärve. Kes pasknääriga lähemat tutvust tahab sobitada, see ehitagu linnule toidumaja ja võite kindel olla, et ta on teie igapäevane kylaline.
1803. aastal asutatud Tartu ylikooli botaanikaaed on vanim, kuid suuruselt väiksem pidevalt tegutsenud botaanikaaed Baltimaades. Meie ajaloolise ilmega botaanikaaias on võimalik tutvuda enam kui 6500 taimeliigiga maailma kõikidest ilmastikuvöönditest.
Kordus kl 16.30.

23.01. kl 09.30 ETV2: Uskumatu, et keegi võib seal elada, 2/ 5.
Femundeni läänekaldal kõnnumaal elavad Milda ja Klas Femundshytte. Klasi lapsepõlves saadi elatist peamiselt kalapyygist ja jahipidamisest. Nyyd peab eakas abielupaar turismitalu. Kylalistele pakutakse syya laudast ymberehitatud koosviibimisruumis, jutustatakse lugusid ema Olavest, kes synnitas vähemalt kaks oma kymnest lapsest mägikarjamaal, ja tutvustatakse Femundshytta minevikku, kui kylas töötas R¸rosi vasevabrikule kuulunud vasesulatusvabrik. Erilist elevust tekitavad R¸rosi turule sõitvad veovoorimehed, kes vanu traditsioone järgides põikavad teel läbi Femundshyttast ja täidavad õhtu laulu ning pillimänguga.

23.01. kl 13.35 ETVs: Yellowstone´i rahvuspark, 1/ 3: Talv.

23.01. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Seiklused Kalahari kõrbes. Hendrik Relve.
Kordus kl 23.05.

23.01. kl 14.25 ETVs: Osoon.
Ondatra ehk piisamrott on poolveelise eluviisiga näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ondatra kodumaa on Põhja-Ameerikas, Eestisse on ta sisse toodud ehk siis võõrliik. Elamiseks valib ondatra taimestikurikkad veekogud, mille kaldasse on hea urge ehitada. Ondatra tegemisi jälgib Remek Meel.
Fyysikute kinnitusel on kogu olemasolev loond yles ehitatud imepisikestest ehituskividest. Kuidas aga jõutakse sygavale aine sisemusse ja millest õigupoolest aine koosneb? Seda käis Osoon uurimas Ðveitsis, Euroopa suurima teadusprojekti CERN juures.
Talvepildi lahutamatu osa on suitsevad korstnad. Kuidas panna taevasse tõusev suits uuesti toasooja tootma?
Saate tegid Remek Meel, Sven Paulus ja Kristjan Kaljund, saatejuht Vladislav Korþets seob lood kokku.

23.01. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Elletuse.
Kõlab ryhma Elletuse album "Laul jookseb ehenna". Ryhma liikmed: Liisi Koikson (vokaal), Cätlin Jaago (vokaal, viled, flööt), Marek Talts (kitarrid), Paul Daniel (kitarrid), Marko Mägi (saksofon), Ara Yaralyan (kontrabass), Aleksandra Anstal (löökpillid).
Elwood 2010.