Riigikogus oli teisipäeval riiklikult tähtsa küsimusena arutlusel elma- ehk kultuuripärandi kaitse, mis esialgu ainult aruteluks jääbki, sest parlamendi praegune koosseis ei jõua enam ühtegi põhimõttelist seadusemuudatust vastu võtta, kirjutas Mari Rebane ERRs.
Kuigi riiklikult tähtsa küsimusena kippusid saalisolijad arutama muuhulgas riigikogu saali ja koridori seinte värvust, on asi muinsuskaitse või laiemalt elmapärandi vallas tõsine. Sõnades ollakse kõigega nõus, tegudega mitte väga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimees, Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Trivimi Velliste ütles, et kui nimetame esivanemate mälestust pühaks, siis peavad neile sõnadele ka teod järgnema. "Sellest ei piisa, et me kõik noogutame ja ütleme, et jah, teil on õigus, aga kui asi jõuab tegutsemiseni või rahani, siis öeldakse, et pensionid või muud asjad on tähtsamad," lausus Velliste.
Muutma peab ka hoiakut muinsuskaitsesse. Parlamendi ees esinenud akadeemik Mart Kalm tõi näiteks Pärnus asuva Olev Siinmaa villa kurva saatuse, mille pärast aastatepikkust restaureerimist uus omanik muinsuskaitse eest salaja omatahtsi ümber ehitas ja sellega mälestise hävitas.
Just hoiaku muutmiseks algatas riigikogu muinsuskaitse ühendus põhiseaduse muudatuse, mis lisanuks seadusesse klausli, et elmapärandi kaitse on igaühe kohus. Reformierakonna juhitud põhiseaduskomisjon ei lasknud riigikogu muinsuskaitse ühenduse aseesimehe, sotsiaaldemokraadi Mark Soosaare sõnul aga 67 riigikogulase allkirjaga eelnõud lõpuni menetleda ja pakkus vahetuskaubana tänast arutelu, mil otsest tulemust aga olla ei saa.
Soosaar ütles, et tehniliselt ei ole enam võimalik sellel riigikogu koosseisul põhiseadust muuta, sest teise ja kolmanda lugemise vahel peab olema kuu aega ja seda aega enam ei ole.
"Nii et teine ja kolmas lugemine jäävad ära ja minu arvates on see parlamentaarse demokraatia jäme rikkumine. Selle taga ei paista tahet eesti elmapärandit tõeliselt hoida," nentis Soosaar.
Samamoodi jõuab praegune riigikogu koosseis korraldada muinsuskaitseseaduses vaid kõige pakilisemaid küsimusi nagu metalliotsijatega elmaväärtuste otsimine ja veealused mälestised, kuid kõik põhimõttelised seadustesse puutuvad muudatused jäävad tulevase, 12. riigikogu teha.