Muinasteadlased on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita, vahendas ERR.
Saare põhjarannikult leitud kivikirveste ja muude tööriistade vanuseks on hinnatud 130 000 kuni 700 000 aastat. See tähendab, et juba selles ajavahemikus pidid inimesed olema suutelised merd yletama, sest Kreeta on olnud mandrist lahutatud viis miljonit aastat, vahendasid ERRi teadusuudised.
Iidse mereretke pikkus pidi olema mitukymmend kilomeetrit. Varem on Kreekast saadud tõendeid umbes 11 000 aastat tagasi toimunud meresõitude kohta. Kogu maailmast aga on teada ka 60 000 aasta taguseid, ehkki oletatud on ka varasemaid.
"Uuringutulemused annavad tõendust, et Vahemerel sõideti kymneid tuhandeid aastaid varem, kui teadsime," ytles Kreeka kultuuriministeerium asjakohases avalduses. "Aga need annavad meile ka uue ettekujutuse tolleaegsete inimeste tunnetusvõimeist."
Muinasteadlased leidsid kivitööriistad Plakiase kyla lähedal asuvate koobaste ja kaljuõnaruste ylevaatlikul uuringul. Uurimisryhma kuulus nii Ateenas tegutseva Ameerika arheoloogiakeskuse kui ka Kreeka kultuuriministeeriumi juures tegutsevaid teadlasi.
Muinasteadlastel ei ole praegu veel aimu, kust tööriistade kunagised omanikud Kreetale tulid ja kui pysiv või ajutine nende asustus saarel oli.
Kreeka ja USA teadlastel on kavas piirkonnas töid jätkata.