Riigikogus teisipäeval 18.01. toimunud elmapärandi kaitsmise arutelul puudutasid mitmed saadikud ka põlisrahva pärandiga seotud kysimusi. Yks peaesinejatest Trivimi Velliste ytles, et pyhades hiites, kalmistutel ja mõisaparkides kaitseme eelkõige terviklikku vaimset keskkonda. Ka Paul-Eerik Rummo sõnul avaldub looduslikes pyhapaikades vaimne ja hingeline pärand ning seal on võimatu ja tarbetu eristada loodus- ja elmapärandit. Aivar Riisalu tõi halva näitena esile, et kohalik omavalitsus annab loa hiiemäele suusamäe ehitamiseks. Aleksei Lotman uuris yhelt peaesinejalt Laur Vahtrelt, mida arvata sellest, et mõisaid on kaitse all palju rohkem kui põlistalusid..
Pikema kõnega esinenud Maret Merisaar tõi esile looduslike pyhapaikade puuduva õiguskorralduse ning esitas ettepanekuid põliselma toetamseks.
Maret Merisaare sõnavõtt:
"Lugupeetud kuulajad! Minu kõne koosneks kahest osast. Esimeses osas ma natuke avaksin looduslike pyhapaikade kaitsmise vajaduse teemat ja teises teeksin mõningad ettepanekud seoses pärimuskultuuriga. Minu kysimusele enne vastas härra Kalm kyllaltki ettevaatlikult, et looduslike pyhapaikade võimalik kaitse alla võtmine võiks olla ju tõesti kõne alla tulev seoses vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Samas me teame, et Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus esitas juba 2008. a Muinsuskaitseametile ja 2009. a Kultuuriministeeriumile ettepaneku looduslike pyhapaikade regulatsiooni loomiseks, kuid kahjuks jäeti need ilma mingeid põhjendusi esitamata arvesse võtmata. Sellega jäeti arvestamata ka neid ettepanekuid toetanud taara- ja maausuliste kodade inimeste arvamused.
Praegu saavad looduslikud pyhapaigad sageli kannatada või isegi hävivad seetõttu, et nende kaitsmise ja haldamisega seotud kysimused pole õiguslikult selgesti reguleeritud. See omakorda piirab Eesti rahvausu traditsioonide järgijate põhiseaduslikku usuvabadust ning pidurdab ka regionaalarengut. Kultuuriministeeriumis on 2008. aastal kinnitatud kyll looduslike pyhapaikade arengukava, kuid selle täielikuks rakendamiseks ei ole piisavalt rahastust. Mõned väljavõtted sellest tegevuskavast. Lk 17 ytleb, et pyhapaikade ebamäärane õiguslik seisund põhjustab yhiskonnas asjatuid vastasseise, pidurdab regionaalarengut, takistab pyhapaikade ja nendega seotud vaimse kultuuripärandi kaitsmist ja taastamist ning tekitab probleeme põlise loodususu traditsioonide järgimisel. Lk 22 ytleb, et arengukava eesmärk kaks on tulenevalt seadustest ja rahvusvahelistest lepetest on Eesti riigil kohustus reguleerida looduslike pyhapaikadega seotud kysimused viisil, mis tagab nende ja nendega seotud materiaalse ja vaimse kultuuripärandi ning loodusväärtuste uurimise, säilimise, taastamise ja edasiandmise järeltulevatele põlvedele ning tagab usuvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete teostamise. Eelnevast lähtudes on käesoleva arengukava yks tähtsamaid ylesandeid teostada pyhapaikadega seonduvate õigusaktide ja pyhapaikade kaitse korralduse analyys ning täpsustamine. Menetlemises olevas muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõus ei ole looduslikke pyhapaiku mainitud. Siiski, seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et kultusekohad hõlmavad ka looduslikke pyhapaiku.
Teiseks siis räägiksin mõningatest muudest ettepanekutest, mida saaks Eesti riik teha, kui majandus hakkab jälle arenema ja me saaksime midagi rohkem pärandkultuuri jaoks ära teha. Me lähtume oma ettepanekutes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille kohaselt on Eesti Vabariigi eesmärk Eesti rahva, kultuuri ja keele kestmine yle aegade. Pärimuskultuur on Eesti rahvusliku identiteedi allikas ning rahvuse ja kultuuri tuum, millest ammutab inspiratsiooni kaasaegne rahvuskultuur. Pärimuskultuuri kandvad nähtused, kogukonnad ja inimryhmad vajavad Eesti Vabariigi erilist seadusandlikku ja rahalist toetust. Kultuuriruumi arendamine arendab proportsionaalselt kogu riigi heaolu ja võimekust.
Arvestame sellega, et riiklikus eelarvepoliitikas on kultuurivaldkond olnud krooniliselt alarahastatud. Kultuurivaldkonnas on omakorda äärmiselt alarahastatud pärimuskultuuri erinevad valdkonnad, nagu näiteks talurahvaehitus, looduslikud pyhapaigad, piirkondlikud kultuuriruumid. Kultuuriministeeriumi osa kogu riigieelarves on pidevalt langenud, olles vastavalt 2000. aastal 3,5% ja 2009. aastal 2,7%. Setudel ja võrokestel pole yhtegi emakeelset lasteaeda, alg-, põhi- ega keskkooli.
Senise eelarvelise toetuse juures kuulub kihelkondlike "Vana kandle" regilaulukogumike koostamiseks ja väljaandmiseks yle 400 aasta. Valdav enamus Euroopa ulatuses haruldasi ja rahvusliku identiteedi jaoks yliolulisi ajaloolisi looduslikke pyhapaiku on kaardistamata ja riikliku kaitseta. Pyhapaikade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks mõeldud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava on seni rahastatud 1/5 ulatuses. Kogu talurahvaarhitektuurist on tagatud yksnes rehetarede uurimine, hoonete taastamiseks, kaitsmiseks ja väärtustamiseks ei jätku vahendeid.
Ja mõned ettepanekud. Tagada looduslike pyhapaikade arengukava täiemahuline rakendamine ja jätkamine, kuni selle eesmärgid on täidetud. Muu hulgas luua kultuurimälestiste hulgas eraldiseisev looduslike pyhapaikade ryhm. Viia muinsuskaitseseadusesse loodusliku pyhapaiga mõiste, võtta vähemalt osa säilinud ajaloolistest pyhapaikadest riikliku kaitse alla, kanda looduslike pyhapaikade arengukava riigieelarves eraldi reale ja kindlustada arengukava eelarve täitmine, näiteks 2011. aastal 7,1 ja 2012. aastal 8,2 miljonit krooni, ja koostada 2013. aastal kehtima hakkav järgmise perioodi arengukava. Tagada talurahvaarhitektuuri uurimise, taastamise, hoidmise ja väärtustamise riiklike programmide loomine ja täiemahuline rakendamine.
Taotleda suitsusauna ja looduslike pyhapaikade kandmist UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, tagada riiklik tugi nende uurimiseks, hoidmiseks ja väärtustamiseks. Suurendada oluliselt piirkondlikele kultuuriruumidele määratud eelarvelisi toetusi. Luua Kultuuriministeeriumis pärimuskultuuri osakond, mis kavandab ja korraldab koostöös põliskogukondade ja pärimuskultuuri kandvate yhendustega selles valdkonnas riiklikku tegevust. Luua yldhariduskoolides pärimiskultuuri õppeaine, tagada regilaulu kui Eestile eriliselt omase laulutyybi uurimise, viljelemise ja väärtustamise riikliku tegevuskava loomine ja täiemahuline rakendamine. Ja viimaseks: tagada põlisrahva traditsioonide ja elatusalade jätkamiseks vajaliku riikliku tegevuskava koostamine ning täiemahuline rakendamine, sealhulgas põliste tavade järgimist seadustav õigusregulatsiooni loomine. Näited: kuuritsapyyk Lämmijärvel, randlaste kalapyygi eelisõigus, hylgekyttimine läänerannikul, pyhapaikade hoidmine rahvuslike tavade vaimus, võimaluse loomine ajalooliste pulmatavade järgi sõlmitud abielude ametlikuks registreerimiseks ja talukalmistute loomine."
Allikas: Riigikogu