[text]
Täna on

Taliharjapäeva õhtul kogunesid Palukyla Hiiemäe Tõnniaugus põlisrahva esindajad, et austada Tõnni ning valida järgmiseks aastaks selle nime ja väe hoidja. Tõnniauk on vana ohvrikoht. Kohalesaabunud panid mõned oma annid Tõnnile põlevasse lõkkesse ning arutasid, et kõike on ikka pool veel kodus alles - olgu siis heinu või juurikaid.

Vanasti viidi taliharja päeval viljakuse suurendamiseks Tõnnile meelehead, annetati mynte ning toitu, valati ka jooki. Eesti Rahva Muuseumis on säilinud paljud erinevad Tõnni vakad. Mõnes kandis hoitakse neid aga kodus praegugi. Muuseumis võib näha ka Tõnni kuju.

Loodusrahva esindajad tulid tol tuisusel õhtul kokku ka selleks, et valida tänavaastast Tõnni maapealset, käega katsutavat esindajat. Kohaliku rahva Tönni, kes suudab meie rahva põliseid väärtusi tunnetada ning nende eest ka seista. Eelmise aasta Tõnn oli taimetark, kes talvisel ajal tuleb Hiiemäele suuskadega, kes oskab vanas maarahva keeles regilaulu yles võtta ning rahva ymber lõkke ringtantsu tammuma panna. Ka sel aastal valitud Tõnn on oma nime igati väärt, kuna on vapralt ja visalt aidanud Palukyla Hiiemäge säilida looduslikuna. Maarahvas ei ole tohtinud kunagi olulisi nimesid välja öelda. Näiteks kui väega, kallis, kogunemiskoht sai vallutajatele teada, siis see maha saeti, või ära võeti.

Palukyla Tõnniaugu lõkke ääres kõneldi, et isevalmistatud nukk viidi vanasti teadja juurde, et siis nuku kaudu tarkus ka nende kodutaluni jõuaks. Tõnni kujuga nii ei tehtud, tema oli kodune vakahoidja. Räägiti ka krattidest, kes jõukust kokku kannavad. Mina ise seostan kratte mesilassylemiga, kes rehielamu unkaaugust sisse tuleb, kui must jutt. Seni jõukust kokku kannab, kuni peremees temale ruumi annab. Kui aga ruum täis, rohkem enam ei mahu, siis aidaa.

Vaatasin ymber lõkke ringtantsus liikujaid, kui nad laulusõnu järgi kordasid, kuidas nad olid oma mõttes ning ei hõisanud Tõnniaugu kõrgete kuuskede poole, mille kohal tuisutuul puhus. Maalilisse Tõnniauku langes ainult õrnu helbeid lõkkesse ning tuisk oli kuskil - kõrgel ja kaugel.

Eha Metsallik