Ajakirja Maakodu radokuu väljaanne kirjutab rahvusvärve hoidvast Siniallika hiiest ning sauna tähendusest meie elmas.

Heiki Maibergi lugu "Sinine, must ja valge - pyhad värvid allikas" viib lugeja vabariigi aastapäeva eel Tallinna lähedal asuvasse Saula Siniallika hiide, mis peidab eneses rahvusvärvides allikaid.

"Heldimusega heiskame oma rahvuslipu meie riigi synnipäeval. Kuulame Pika Hermanni torni juures riigimeeste kõnesid ja vaatame militaarset saapatrampimist. Võiksime hoopis minna Saula allikate juurde ja hiievaikuses mõelda neile, kes võitlesid selle eest, et meil nyyd oma riik on. Meil on, hoolimata headest või halbadest aegadest, omad pyhad paigad ja pyhad värvid. On, kuhu minna ja pyhalikult olla." kirjutab Maiberg.

Ahto Kaasiku lugu "Saunas syndinud" paotab ust maarahva salapärasesse pyhapaika. Sauna minnes tuleb puhastada oma meeled on ilmavalgust näinud paljud põlved, kus haritakse nii keha kui hinge,

"Tänapäeval synnivad saunas vaid yksikud lapsed, kuid väga kaua aega on saun olnud peamiseks kohaks, kus lapsed ilmavalgust näevad. Synnitavat naist on nimetanud saunanaiseks nii esivanemad kui ka meie lähemad hõimurahvad.

Esivanemad on nimetanud sauna ja saunaleili otsesõnu pyhaks. Neis on eriline vägi ning saunas tuleb end pyhale paigale kohaselt ylal pidada. Kuna pyha paik võimendab mitmekordselt nii head kui halba, tuleb end saunaminekuks häälestada. Sauna minnakse hea meelega, seal ollakse lahke isegi vaenlase suhtes, seal pole lubatud mõelda, öelda ega teha midagi kurja. Saunas ei laulda,  lärmata ega rahuldata loomulikke vajadusi. Esivanemate sõnul tuleb olla saunas igatpidi karsk nii mõttes, sõnades kui tegudes." kirjutab Kaasik.

Pikemalt ajakirjas Maakodu.