Riigikogus suunati kolmandale lugemise seaduseelnõu, mille vastuvõtmise korral hakkaksime porikuu kolmandat laupäeva tähistama hõimupäevana, kirjutas Maalehes Aive Sarjas.

Hõimupäeva yheks eesmärgiks on paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja elmapärandit. Hõimupäev oleks meie omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev.

Hõimupäeva ajalugu ulatub enam 1930ndatesse aastatesse. Seda hakati tähistama porikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi otsusele.

Eestis tähistati toona hõimupäeva sadade esinemiste, ja pidulike koosviibimistega koolimajades ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippe, hõimuriikide juhid saatsid vastastikku tervitustelegramme. Hõimupäeva tipphetk oli Estonia teatris kõrgemate riigitegelaste osavõtul toimuv pidulik kontsertaktus.

Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva tava. See taastati 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune yle Eestimaa toimuv yritustesari, kuhu saabub kylla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja pärimusryhmi Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki.

Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine Eestis võiks kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt, seda enam, et ajaloolisest otsusest 1931. aastal möödub järgmisel aastal 80 aastat.

Kolmandale lugemisele suunatud pyhade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Mart Nutt, Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Allikas: Maaleht