 |
| Marid palvusel. |
Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab selle algatajate sõnul avalikult näidata, et soome-ugri rahvaste keeleline ja elmaline järjepidevus ning koostöö on meile ka riiklikul tasandil olulised.
"Hõimupäeva yheks eesmärgiks on paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks meie omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev," on öeldud 12 riigikogu liikme algatatud seaduseelnõu seletuskirjas.
Otsuse hakata porikuu kolmandal nädalavahetusel tähistama hõimupäeva võttis vastu 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress. Pärast okupatsiooniaegset katkestust hakati Eestis hõimupäeva taas tähistama alates 1988. aastast.
Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmise algatajate arvates võiks see kaasa tuua samalaadse sammu Soome ja Ungari poolt. Samuti võiks riiklik hõimupäev nende arvates aidata mõjutada Venemaad ja sellesse kuuluvate vabariikide ja muude haldusyksuste juhtkondi soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma.
Kuva: Hõimurahvaste loonausuline yhispalvus Sinialliku hiies Harjumaal. Looduslikud pyhapaigad hoiavad hõimurahvaste vaimset yhtsust.