Täna öösel kl 1.21 algas kalendrikevad. Kui täpne olla, siis oli see arvestuslik võrdpäevsuse hetk. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.
Kevad tuleb igal aastal teisiti. Kui kolme aastaringi tagune pööripäev oli kevadine, siis tänavu katab Maavalda paks lumevaip. Esimesed saabunud lõokesed, kuldnokad ja kiivitajad on toidu leidmisel hädas.
Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pööras jõulude ajal ning on sealtpeale jõudsalt pikenenud. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on yhepalju.
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva jaoks pärimuse järgi kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03.).
Eisen vahendab erandliku teate Amblast, mille kohaselt keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku peo jaoks söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale ukuvaka ymber.
Kevadine ja sygisene pööripäev on n.ö poolpööripäevad, mis aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. yldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.
Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäeva tuule järgi kalasaaki.
Kuva: esimesed kiivitajad on juba kohal. Remo Savisaar