11.04. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Inimene saab umbes 90% eluks vajalikust teavet nägemismeelte kaudu. Järgmine teabeallikas on kõrvad, haistmine aga sootuks tagaplaanil. Milliste meeltega hangivad loomad ymbritseva keskkonna kohta teavet? Kas inimesel on yldse vaja teada, mida loom mõtleb ja tajub? Nendele kysimustele otsib vastust Val Rajasaar. Saatejuht Vladislav Korþets

11.04. kl 23.20 ETV2: Siiditeel (Eesti, 2008).
Tiibet. Yrgse looduse ryppe on peitunud iidsed kloostrid. Pyha mägi Kailash on yhtaegu kutsuv ja samas ka hirmutav. Kas suudame läbida jalgsi 52 kilomeetrit ja seda tuisus ning tormis? Teejuhtideks sellel raskel teel on Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

11.04. kl 23.50 ETV2: Lõunameri, 4/6, Vulkaanide ookean. (Inglismaa, 2009).
Paljud Lõunamere saared on vulkaanilise päritoluga. Veealuste vulkaanipursete tulemusena synnib yha uusi atolle ja korallrahusid. Loomad suudavad äärmuslike keskkonnatingimustega hästi kohaneda.

12.04. kl 08.30 ETV2: Siiditeel.

12.04. kl 13.50 ETVs: Osoon, kordus.

12.04. kl 15.15 ETVs: Gandhi jälgedes (British Indian Ocean Territory, 2007).
Gandhi pärand satjagraha ehk vägivallatu vastupanuliikumine on India iseseisvusliikumise tuum. Kuidas on aga lood tänapäeva India demokraatliku liikumisega? Reþissöör Lalit Vachani road movie stiilis aimefilm viib vaataja paikadesse, kus 1930. ja 1940. aastatel toimus Gandhi passiivne vastupanuvõitlus. Filmis käsitletakse praeguse maailma suurima demokraatliku riigi India elanike probleeme: sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, sallimatus, tõrjutus, vägivald. Film uurib Gandhi kunagise poliitilise liikumise tegevuskavasid ja leiab, et vägivallatul vastupanuliikumisel on tähtis koht ka XXI sajandi demokraatlikes yhiskondades.”Gandhi jälgedes” esitab filmilõike ja fotosid Gandhi tegevusest Briti koloniaalvõimu aegses Indias ning tänase India demokraatlike kodanike lugusid.

12.04. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

12.04. kl 21.55 ETV2: Inimkonna sugupuu (USA, 2009).
Astoria, Queens, New York - see on maailma rahvaste sulatustiigel, kus leidub kõige erinevamaid nahavärve, kehaehitusi, juuksetyype, näojooni ja silmakujusid, rääkimata uskumuste, elmade ning keelte kõige kirevamast paletist. Ent kas me oleme tõesti nii erinevad või leidub ka midagi yhist? National Geograficu teadlaste ryhm võtab 200 juhuslikult linlaselt geeniproove, et saada selgust erisustes ja yhisjoontes ning põhjustes, miks on 200 000 aastat tagasi Aafrikas võrsunud Homo sapiens käinud nii eripäraseid radu. Filmi juhatab sisse Eesti Biokeskuse teadusdirektor, evolutsioonigeneetik Mait Metspalu. Teda kysitleb Aivi Parijõgi.

12.04. kl 22.55 ETV2: India juuksed (Italy, 2009).
Lugu noore India naise juuste teekonnast. Jumal Vishnul oli suur võlg jumalate varahoidja Kubera ees, kes otsustas, et sajad sugupõlved peavad seda tagasi maksma. Paljud ohverdavad templile ainsa, mis neil on - juuksed. Varem oli kombeks templile annetatud juuksed ära põletada, kuid viimasel ajal on neist saanud oluline kaubaartikkel - ohvriannid viiakse Itaaliasse, kus valmistatakse juuksetihendusi ja -pikendusi. Edukas ettevõte myyb juustest valmistatud tooteid kogu maailmas: USA-s, Euroopas, Araabia maades, Austraalias, Uus-Meremaal ja ka Indias.

13.04. kl 17.05 ETV2: India juuksed.

13.04. kl 18.25 ETV2: Looduselust: Otto, Eik ja mööduv talv.
Seekord teevad sõbrad lustilise tagasivaate möödunud talvel õpitule. Kuidas riietuda nagu kapsas, et oleks soe ja vajadusel saaks riideid vähemaks võtta? Milline on talvel metskitsede, huntide, jäneste, rähnide ja hyljeste elu?

13.04. kl 21.20 ETV2: Jyriöö park.
(Eesti, 2006) Dokumentaalfilm Jyriöö pargi rajamisest. Reþissöör Siret Täks.

14.04. kl 08.00 ETV2: Looduselust: Otto, Eik ja mööduv talv.

14.04. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

14.04. kl 21.30 ETV2: Filosoof-kuningad. (USA, 2009).
Ootamatutest kohtadest tarkust otsides viib reþissöör Patrick Chen meid oma auhinnatud filmis Ameerika prestiiþetesse kolledþitesse ja ylikoolidesse, et õppida koristajatelt, kes on palju näinud ning läbi elanud. Saame tuttavaks kaheksa erakordse inimesega, keda harilikult ei märgata. Nagu ytleb hiina vanasõna: ”Yks vestlus targa inimesega on parem kui kymme aastat õppimist.”

14.04. kl 22.55 ETV2: Jyriöö park.

15.04. kl 17.05 Vikerraadios: kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

15.04. kl 22.40 ETV2: Lõunameri, 5/6, Saladuslikud saared, (Inglismaa, 2009).
Lõunamere saartel elab omapäraseid loomi hiiglasuurtest sisalikest lennuvõimetute papagoideni. Ent kui saabuvad uued liigid, läheb põrgu lahti. Ka inimeste jaoks võib idyll puruneda, nagu näitab Lihavõttesaare ajalugu.

16.04. kl 09.00 ETV2: Osoon, (Eesti, 2009).
Muinasjuttudest on rebane tuntud kanavargana, tegelikkuses tuleb tal aga läbi ajada hiirtega. Osava hiirtepyydjaga suudab võistelda vaid kodukass. Rebane on pisiimetajate poolt kardetud kiskja, kuid samas ihaldatud saakloom suurkiskjatele. Rebase eluala on uskumatult suur - kuni kymme ruutkilomeetrit.
Kevade saabudes tulevad putukad oma talvekorteritest välja. Loodusemehe Urmas Tartese arvates on sel aastal putukad eriti varased ärkajad ja elu käib neil juba täies hoos.
Väike-Maarja kylje all asuva Ebavere mäega on seotud hulk rahvapärimusi ja kohalik rahvas käib seal koos juba ammusest ajast. Nyyd on aga mägi tuntuks saanud ka tervisesportlaste hulgas. Valmis said suusa- ja matkarajad ning ka keskusehoone, kust võib matkavarustust laenutada. Ikka ja jälle kerkib kysimus: kuidas kasutada loodust nii, et loodus sellest kahjustatud ei saaks?
Kordus kl 16.30

16.04. kl 14.00 Kuku raadios: Ilmaparandaja.

16.04. kl 18.40 ETVs: Mida emased tahavad ja isased teevad, 1/2 (USA, 2008).
Sugupoolte vahelised suhted loomariigis. Kui looduslik valik kitsamas mõttes soosib isasloomi, kel on paremad oskused ja võimed ellu jääda, siis suguline valik keskendub sigimisedukusele ning loomad esitlevad võimalikele kaaslastele just vastavaid omadusi. Ainulaadne käitumine ja spetsiaalsed kohastumused määravad, kes kellega paari heidab ning kes sigitab järglasi, et nad tema geene edasi kannaksid. Tänu moodsale tehnikale ja tehnoloogiale, nagu robootika, keemiline analyys, spetsiaalkaamerad ning isegi arvutianimatsioon, teevad teadlased yha uusi avastusi seksuaalse käitumise kohta loomariigis. Kaheosaline loodusdokumentaal räägib kahest sugulise valiku vormist. Esimene osa on pyhendatud sellele, mida emased tahavad, teine sellele, mida isased teevad.

17.04. kl 08.35 ETV2: Osoon (Eesti, 2009).
Suurtes okasmetsades elavad metsised ehk mõtused magavad talvel lumes, varakevadel aga kogunevad oma mängupaikadesse. Kuked ajavad saba lehvikusse pysti, sirutavad kaela välja ja hakkavad laulma. Laul koosneb rytmilisest kõhinast, sekka ihumist ja naksutamist. Metsisekuke laulu peale tulevad kohale kanad. Et seda võimast varakevadist looduselamust näha, peab mängukoht teada olema ja esimestel hommikutundidel end sisse seadma. Saurused ehk hiidsisalikud elasid 200-65 miljonit aastat tagasi. Need eelajaloolised loomad pakuvad huvi paljudele filmireþissööridele. Ka meil Eestis on oma saurusekunstnik - Raul Lunia. Peale põhjalikku uurimistööd valmis esimene saurus pea 25 aastat tagasi, praeguseks on aga juba yle 100 saurusemudeli ja neid saab näha vaid näitustel. Eelajaloolisi saurusi tutvustab paleontoloog Ivar Puura. Osoon käis otsimas kevademärke.
Kordus kl 16.30.

17.04. kl 13.30 ETVs: Mida emased tahavad ja isased teevad, 1/2.

17.04. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Kongo ajalugu ja rahvad. Hendrik Relve.
Kordus kl 23.05.

17.04. kl 14.20 ETVs: Osoon.
Inimene saab umbes 90% eluks vajalikust informatsioonist nägemismeelte kaudu. Järgmine infoallikas on kõrvad, haistmine aga sootuks tagaplaanil. Milliste meeltega hangivad loomad ymbritseva keskkonna kohta informatsiooni? Kas inimesel on yldse vaja teada, mida loom mõtleb ja tajub? Nendele kysimustele otsib vastust Val Rajasaar. Saatejuht Vladislav Korþets.