[text]
Täna on

t_Palukyla_1.gifMaavalla koda saatis täna Eesti Vabariigi presidendile ja mitmetele riigiasutustele avalduse seoses Maardu hiie erastamise ja seal toimunud röövraidega. Koja juhatuse liikme Andres Heinapuu allkirjastatud avalduses nenditakse, et looduslikud pyhapaigad on õigusliku määratlematuse ja riigivalitsemise puudulikkuse tõttu jätkuvalt ohustatud. Koda esitas oma nõudmised pyhapaikade turvalisuse ja nendega seotud usuvabaduse tagamiseks. Selle kohaselt tuleb moodustada looduslike pyhapaikade tegeliku kaitsmise ja haldamisega tegelev riigiasutus; riigimaadel asuvate looduslike pyhapaikade erastamine tuleb kiiremas korras lõpetada ning pyhapaikade arengukava tuleb täies mahus rakendada.

Avaldusega saab täies mahus tutvuda allpool


Avaldus Maardu hiies toimunud ja jätkuda võiva hävitustöö asjus

Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi peaministrile, Kultuuriministeeriumile,Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile,
Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile, Riigikogu muinsuskaitse yhendusele, ajakirjandusele

Tartus 12.04.2011

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja

AVALDUS

seoses Maardu hiies toimunud ja jätkuda võiva hvitustööga


2. mahlakuud alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. mahlakuud tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pyhapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki kysitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pyhapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist looduslike pyhapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pyhapaikade ekspertkomisjoni. Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust kysima. Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pyhapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud.

Põhiseaduse järgi on meie riigi ylesanne tagada “eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade”. Kuid vandaalitsemist meie oma pärimuslikus pyhamus ei peatanud ei politsei, keskonna-, ega muinsuskaitseametnikud. Sarnane hävitustöö (kasvõi nt ikoonide vargus) muude uskude pyhamutes oleks Eestis mõeldamatu ning karistatav. Need asjaolud viitavad tõsistele puudujääkidele nii Eesti seadusandluses kui hiite kaitse tegelikus korralduses.

Niisugune olukord on saanud võimalikuks sellepärast, et juba 2008. aastal kinnitatud looduslike pyhapaikade riikliku arengukava rakendamine venib, seades ohtu Euroopa ulatuses haruldase kultuuripärandi säilimise:


- loodusliku pyhapaiga mõiste jm õiguslik korraldus pole jõudnud Eesti seadustesse;

- looduslike pyhapaikade sisulise kaitse tagamiseks hädavajalikud ymberkorraldused Muinsuskaitseametis on tegemata;

- arengukava pole saanud sisuliselt rakenduda, kuna senise perioodi eelarvest on rahastatud vaid 16%;

- kuigi arengukava puudutab otseselt ka Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala, on arengukava seni toetanud vaid Kultuuri- ja Siseministeerium.

Samuti ei ole tagatud Eesti põlisrahva loodususu ehk maausu järgijate usuvabadus: maausuliste pyhapaikade haldamisega tegelevad muinsuskaitse- ja keskkonnaamet ei kooskõlasta pyhapaikadega seotud kysimusi maausulistega, Maardu juhtumi puhul ka mitte kohalike elanikega, kes seda paika põliselt pyhaks peavad.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda nõuab Eesti Vabariigi valitsuselt ja asjaomastelt ametkondadelt:

- kiiremas korras keelata raietööd Maardu hiiemetsas;

- lõpetada riigimaadel asuvate looduslike pyhapaikade erastamine;

- seadusandlikult määratleda ajaloolised looduslikud pyhapaigad eraldi mälestiste liigina ning sätestada nende kaitse, arvestades nende eripära;

- moodustada ajalooliste looduslike pyhapaikade ekspertkomisjoni põhjal riigiasutus, mis tegeleb looduslike pyhapaikade tegeliku kaitsmise ja haldamisega;

- täita looduslike pyhapaikade riiklikku arengukava täies mahus.

Kuva: 2010. a kooskõlastas Muinsuskaitseamet suusaradade laiendamiseks mõeldud mullatööd Palukyla Hiiemäel. Heiki Maiberg