[text]
Täna on

t_Loodusesober242.gifAjakiri Loodusesõber pyhendab taas ruumi hiitele ning teistele pärimusteemadele.

Hiied vajavad õpikuruumi

Oma kooliaastate jooksul olen täheldanud, et õpikud käsitlevad tihtipeale meie looduslikke pyhapaiku napilt ja vildakalt. Olen märganud ka, et leidub gymnasiste ja yliõpilasi, kes ei oska sõna „hiis” õigesti käänata või pole hiitest midagi kuulnudki. Kui õpikud tutvustaksid meile tuntud pyhapaikasid, aitaks see õpilasel teemat paremini tänapäeva ja endaga seostada, kirjutas Mana Kaasik.

Eelmisel aastal võtsin ette terve rea õpikuid, kust leidsin murettekitavalt vähe infot hiite kohta. Syndis uurimistöö teemal „Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad tänapäeva ajalooõpikutes”. Yheksast Eesti ajaloole keskendunud õpikust mainis pyhapaiku 5 õpikut, ent needki kubisesid fakti-, sõnakasutus- ja teemakäsitlusvigadest.

Suur Tõll või Suur Töll?

Saarlase tunnuseks on ikka see, et ta erinevalt mandrieestlasest „õ” asemel „ö” ytleb. Pöide kandis on seda kyll vähem, seal öeldakse: sösar ösub põllul. Mõnel pool on veel alal hoitud ka läänemeresoomlaste „o”: noid lihab oma ohvaga lountsele (nõid läheb oma õhvaga lõunale), kirjutas Bruno Pao.

Põhilises osas räägib kogu Saaremaa aga ikka: ö. Ka Saaremaalt pärit kangelase Suure Tõllu nimi kõlab tegelikult „Suur Töll”.

Salme paatkalmed – Euroopas ainulaadsed

Sygisel 2008 tuli Saaremaal Salme kylas kergliiklustee valgustuskaabli paigaldamisega kaasnenud kaevetööde käigus päevavalgele inimluustike jäänuseid ja muinasesemeid. Peale luustikejäänuste leiti kaevetööde käigus teisaldatud pinnasest ka mõned kõverakspainutatud mõõkade katked, odaots ja kaks luu- või sarvtäringut. Peamiselt relvakatkete väliskuju põhjal otsustades pärinesid need vendeliajast või viikingiperioodi algusest (7.–8. saj). Kõik relvad olid põlemisjälgedega. Samast ajajärgust pärines ka kumera otsaga mõõgatupe pronksist lõpuosa katke koos rauast kinnitusneetidega ja murtud rootsuga mõõgapide, kirjutas Jüri Peets.

Kõigil neil ning paljudel teistel teemadel kirjuab pikemalt Loodusesõber. Ajakirja number on aga tervikuna pyhendatud roheliste rattaretkega seoses Saaremaale.


Loodusesõber