Valdav enamus hiisi ja teisi looduslikke pyhapaiku ei kuulu praegu ei loodus- ega muinsuskaitse alla ning nende täpsed asukohad alles ootavad väljaselgitamist. Hiite saatus sõltub sageli vaid heast õnnest. Nii sattus Harjumaal Jõelähtme valla Maardu ning Saha kylas asuv muistne maausuline pyhapaik mahlakuu alguses ulatuslike raietööde ohvriks.

Riik myys eelmisel aastal osa Rebala muinsuskaitsealal asuvast Maardu hiiest, 22 hektari suuruse Pajumardi maayksuse, metsafirmale OÜ Eremka. Maardu hiiemets on muinsuskaitse all juba nõukogude ajast, kuid selle piirid kanti kaardile alles eelmisel kuul, kui menetleti maaomaniku raietaotlust. Seejuures ei vaevutud kysima kohalike elanike arvamust, kes hiiemetsa ammusest ajast pyhaks on pidanud. Ka Muinsuskaitseameti looduslike pyhapaikade ekspertkomisjon sai toimunust teada alles kohalikelt elanikelt. Nii tabaski avalikkust ylemöödunud laupäeval jahmatus, kui hiiemetsas läks lahti ulatuslik lageraie.

Ekspertkomisjon on mõistnud hiie raiumise hukka ning taotleb selle piiride ylevaatamist. Kahtlusi on tekitanud, et riiklikult kaitstavast hiiest jäeti välja just see osa pyhapaigast, mis asub Pajumardi maayksusel.

Puhkenud pahameeletormi peale viidi masinad hiiest ära. Aga kuna raieluba on jätkuvalt kehtiv, kavatsetakse maaomaniku sõnul hiie raiumisega jätkata niipea, kui maa taheneb.

Hiiemetsa raiumine toimus Keskkonna-  ja Muinsuskaitseameti menetlemisel ning keskkonnainspektsiooni ja politsei järelevalvel. Mitte ykski riigiasutus ega ametnik pole seni hiie raiumist hukka mõistnud, syydlasele osutanud ega syyd omaks võtnud. Isegi kahetsetud pole. Eesti riigi poolt on see hiie ja põlisrahva pyhaduse hävitamise vaikiv heakskiit. Kujutage vaid ette, kui riik myyks Kaarli kiriku killustikufirmale, too muudaks kirikutornid kähku rahaks ning ykski riigiamet ega ametnik ei leiaks toimunus viga.

Võibolla on syydi pretsedenditult halb riigivalitsemine, mis on jätnud hiied mitme ametkonna vahel asuvale halduslikule eikellegimaale. Paraku liiguvad sellel eikellegimaal ikkagi ehitus- ja raiemasinad.

Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab tervelt 70% eestimaalastest hiite kaitsmist tähtsaks või vähga tähtsaks. Looduslikud pyhapaigad on meie kultuuri yks haruldasemaid ja väärtuslikumaid osi ning nende hoidmine on põhiseaduse preambula kohaselt Eesti Vabariigi olemasolu yks peaeesmärke.

Uue valitsuse koalitsionileping lubab jätkata looduslike pyhapaikade riikliku arengukava täitmist. Muu hulgas hiite kaardistamiseks ja kaitsmiseks mõeldud kava on seni vindunud vähese poliitilise ja rahalise toetuse tõttu. Kuni poliitika- ja rahamaailm selle kiiret rakendamist ei toeta, kuuleme veel nii mõnegi hiie raiumisest ning peatatud arendustöödest.

Internetis on avatud pöördumine hiite kaitseks: http://www.maavald.ee/hiied/

Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem