25.04. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Kevadveed on valla ja mõnel pool nii hullusti, et inimestel tuleb oma kodudest ajutiselt välja kolida. Soomaa on koht, kuhu sõidetakse kevadist veemängu imetlema. Mida arvavad vee sees elamisest kohalikud inimesed? Kui kauge aja taha ulatuvad suurvee jälgimisandmed Soomaal? Seda kõike käis uurimas Randel Kreitsberg.
Alar Sikk on öelnud, et tema eesmärgiks on vallutada kõikide mandritee kõrgeimad tipud. Kadri Hinrikus uurib, kuidas yhest Võrumaa poisist sai mägede vallutaja. Millisena paistab kõrgmäestikes käinud mehele Eestimaa loodus? Lood seob saateks Vladislav Korþets

25.04. kl 23.15 ETV2: Siiditeel, Karakuli järv  (Eesti, 2008).
Kohalikud kirgiisid pakuvad oma jurtas meilegi peavarju. Tapetakse lammas. Lambasilm, lamba aju ja pärasool on hõrgutised, millest kylalisel pole viisakas loobuda. Kuivatatud sõnnik pliidi all loob õdusa olemise. Teejuhtideks on Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

25.04. kl 23.45 ETV2: Lõunameri, 6/6, Habras paradiis (Inglismaa, 2009).
Lõunameri on suhteliselt hea tervise juures ja kalarikas, kuid habras elukeskkond. Mida on selle kaitseks ette võetud? Vaalade tulevik on esialgu turvaline, kuid hai- ja tuunipyyk jätkub ning ookeani ähvardavad muudki ohud.

26.04. kl 08.25 ETV2: Siiditeel, Karakuli järv  (Eesti, 2008).

26.04. kl 13.40 ETVs: Osoon.

26.04. kl 14.05 ETVs: Rein Marana loonafilm Tavaline rästik.
(Eesti, 1978) Haruldased kaadrid Eestimaa tavalisest rästikust.

26.04. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

26.04. kl 21.15 Kuku raadios: Tegelikkuse KesKus: Hiite kaitsest
Laupäeval Kuku raadio saates Tegelikkuse KesKus tauniti tugevalt Eesti hiite ja pyhapaikade lagastamist ning lageraiet. Ajendiks oli Maardu hiie äsjane raiumine.
"Meid kõiki huvitab, kes oli see kahjur, kelle allkiri raieloale sattus ja me uurime selle välja", märkis saatejuht Juku-Kalle Raid. "Meie looduslike pyhapaikade põhiprobleem ongi selles, et nad ei kuulu konkreetse kaitseseaduse alla, vaid kord on looduskaitse, siis muinsuskaitse alla kuuluvad objektid. see võimaldab nii-öelda kahe tooli vahel istumist, syndroomi, mis on piisavalt segane, et mentaalsed pätid toimetada saaks ning teatud tingimustel – ma usun, et see on korralik altkäemaks – raielubasid välja kirjutada". "Igal juhul on see, mis Maardus toimus kõige tõupuhtam sigadus", lisas Raid.
Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ytles, et Eesti riigi ainus ylesanne ei tohiks olla eelarve tasakaalus hoidmine, vaid vaimselt oluliste väärtuste kaitsmine. "See on hämmastav, et sellised asjad nagu hiite raiumine lihtsalt ja rahulikult toimuda saavad", märkis Lukas.
Eesti Maavalla koja kirjutaja Andres Heinapuu ytles, et Eestis on 2500 looduslikku pyhapaika. "Aga nende arv väheneb pidevalt", lisas Heinapuu.
Tarmo Mutso Eesti Arengu Sihtasutusest, kes veab "Puhka Eestis" kampaaniat uskus, et tänane situatsioon on paljuski vähese selgitustöö tulemus. "Kohad, kus on ajaloole viitav tahvel, on palju vähem rikkumisi", ytles Mutso, "ja on täiesti selge, et sellistes paikades on lageraie organiseerimine tunduvalt raskem".
Muusik Mart Johanson, kes on pikalt seotud Rebala muinsuskaitsealaga märkis, et hoolimatu suhtumine loodusesse ja looduslikesse pyhapaikadesse on väga levinud. "Ma ei tea, milles asi, ent kui kunagi suudeti peatada fosforiidi kaevandamine, siis tänast ylbust pole me peatada suutnud".
Juku-Kalle Raid kutsus EAS-i ja Maavalla koda yles koostööle kaardistamaks looduslikke pyhapaiku. "Info, kus midagi asub, peaks olema laiemalt kättesaadav, sest see pärsib nahaale, kes on valmis
igast asjast traktoriga yle sõitma", märkis Raid. "Ylejärgmisel nädalal, kui Riigikogu kokku tuleb, teeme Tõnisega kindlasti hiite ja pyhapaikade toetusryhma – ja just seepärast, et altkäemaksu eest vandaale ohjeldada. Piisava teadvustamise korral võib seda vähemalt ebamugavamaks teha", ytles Raid. "Kodanikualgatuse korras on võimalik pättidel silma peal hoida, tegu peaks olema
loodusnaabrivalvega".
Kuula võrgus:
http://podcast.kuku.ee/2011/04/23/tegelikkuse-keskus-2011-04-23/

26.04. kl 23.15 ETV2: Kas magnetpoolus nihkub? (Kanada, 2010).
Paleomagnetism on meile õpetanud, et magnetpoolus vahetab regulaarselt kohta, nihkudes põhjast lõunasse ja vastupidi iga 250 000 aasta tagant. Ent nyyd on viimasest nihkest möödunud juba 780 000 aastat. Kui see juhtub, oleksid sel kogu maisele elule hukutavad tagajärjed. Miks Maa magnetpoolus nihkub ja kas on oodata kõige hullemat? Geoloogid Larry Newitt ja Jean-Jacques Orgeval asuvad sellele kysimusele vastust otsima Prantsusmaal, Kanadas ja Taanis, kohtudes paljude erinevate teadusharude teadlastega. Filmi juhatab sisse Tartu ylikooli geoloogiaosakonna teadur Ulla Preeden. Teda kysitleb Aivi Parijõgi.

27.04. kl 18.25 ETV2: Looduselust: Otto, Eik ja kuldnokk.
Selgub, et musträstal ja kuldnokal vahet tegemine polegi niisama lihtne - selleks tuleb sulelist silmaga näha ja oma kõrvaga kuulda. Oliveri abiga saab mehikestele selgeks, kes on kes ja muuhulgas pesakastki valmis ehitatud.
Nõmme loodusmajas ootab lapsi õpetaja Lada Mehikas, kes õpetab, kuidas märgata kevade edenemist.

28.04. kl 08.00 ETV2: Looduselust: Otto, Eik ja kuldnokk.

28.04. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.

29.04. kl 16.00 ETVs: Looduse kutse (Eesti, 1983).
Vaatefilm Eestimaa kaunist loodusest. Reþissöör Hans Malmstein, operaator Harry Rehe.

29.04. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.
Kordus kl 00.00.

29.04. kl 21.45 ETV2: Suurte kasside päevik. Tamu lugu (Inglismaa, 2007).
Nelja lõvikutsika ema Tamu on praidist välja visatud ja peab oma peret yksi kasvatama. Masai Mara on yksikule lõvile ohtlik paik. Kui Tamu pärast võõra isalõvi minemakihutamist poegade juurde tagasi jõuab, leiab ta eest ainult kaks kutsikat. Tal tuleb teha raske otsus: kas jääda kahe poja juurde või jätta nad yksi ja minna teisi otsima. See on liigutav lugu lõviema olelusvõitlusest.

30.04. kl 09.00 ETV2: Osoon (Eesti, 2010).
Seekord jäi Remek Meele kaamera ette väike hirvlane - metskits, kelle suuremad suguvennad meie metsades on põder ja hirv.
Urbepäeva paiku kohtus Kadri Hinrikus Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderiga, et rääkida loodusest ja looduse kaitsest.
Põlvamaal Zerna talus kasvatatakse maheteravilja, mis oma veskis jahvatatakse jahuks ja helvesteks ning lõpptulemusena valmivad maheteraviljatooted.
Kordus kl 16.30.

30.04. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Trallikud.
Mängivad: Eveli Ämarik karmoðkal, Gloria Kadarbik viiulil, Ruti Kirikmäe ja Daniel Kütt seto kanneldel ning Sander Hüdsi löökpillidel.

30.04. kl 14.00 Kuku raadios: Ilmaparandaja.

01.05. kl 09.05. ETVs: Osoon (Eesti, 2010).
Põder on meie metsade suurim loom, kuid vaatamata oma kasvule ja jõule on ta ysna vagura olemisega. Rein Maran on oma filmis põdra ylendanud lausa metsakuningaks.
Mida teha elektroonikajäätmetega? Tavanägemust mööda on prygi koht jäätmejaamas või prygimäel, kuid taanlased kasutavad seda ressursina. Loode-Jyytimaa kombijaamas aetakse prygi ahju ja sellest saadakse odavat soojust ning elektrit.
Kordus kl 16.35.

01.05. kl 10.00 ETV2: Ylerahvastatud maailm (Inglismaa, 2009).
Järgmise nelja aastakymne vältel võib maakera rahvastik yletada 9 miljardi inimese piiri. Kui päevas synnib 400 000 inimest juurde, siis kui palju suudab meie sinine maa neid mahutada ja ära toita, kysib tuntud loodusteadlane ning saatejuht sir David Attenborough, kelle enda eluajal on maakera elanikkond kahekordistunud. Teel Mehhikost Hispaaniasse ja Hiinast Rwandasse arutlevad ökoloogid, demograafid, talupojad, insenerid ning pereplaneerijad keeruliste kysimuste yle, mis tulenevad rahvastiku pidevast kasvust, ja kahanevate loodusvarade mõjust meile kõigile.
Filmi juhatab sisse Tartu ylikooli inimgeograafia professor Rein Ahas. Teda kysitleb Aivi Parijõgi.

01.05. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Seiklused suures Kongos. Hendrik Relve.
Kordus kl 23.05.

01.05. kl 14.25 ETVs: Osoon.
Kevadveed on valla ja mõnel pool nii hullusti, et inimestel tuleb oma kodudest ajutiselt välja kolida. Soomaa on koht, kuhu sõidetakse kevadist veemängu imetlema. Mida arvavad vee sees elamisest kohalikud inimesed? Kui kauge aja taha ulatuvad suurvee jälgimisandmed Soomaal? Seda kõike käis uurimas Randel Kreitsberg.
Alar Sikk on öelnud, et tema eesmärgiks on vallutada kõikide mandritee kõrgeimad tipud. Kadri Hinrikus uurib, kuidas yhest Võrumaa poisist sai mägede vallutaja. Millisena paistab kõrgmäestikes käinud mehele Eestimaa loodus? Lood seob saateks Vladislav Korþets