Fenno-Ugria Asutus tähistab koostöös Maavallas tegutsevate mari seltsidega sellel nädalal Tallinnas, Tartus ja Narvas mari sangari päeva, selleks puhuks saabub Venemaalt Kirovi oblastist kylla ansambel Peledõð.
Esmaspäeval, 25. mahlakuud kell 18.00 toimub mari hõimuõhtu Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22). Seal saab lisaks rahvamuusikale kuulata juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata filmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.
Teisipäeval, 26. mahlakuud kell 17.00 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue filmi "Hiiepuu vägi" esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõð ja saab maitsta rahvustoite. Väljas on ka Jelena Tkatðenko tikandinäitus "Yheksa mari jumalat".
Maride tikand on rikas oma kujundlikkuse ja erinevate märkide poolest. Just tikandis peegeldub maride maailmavaate ja ümbritseva maailma tajumise omapära.
Õhtu jätkub kell 20.00 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus Peledõði viiside saatel saab õppida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega. Samuti on võimalik maitsta maride rahvustoitu podgogolit.
Kolmapäeval, 27. mahlakuud kell 17.00 on mari sangari päevale pyhendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada ERM ja Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõð ja linastub Aleksei Aleksejevi film „Hiiepuu vägi“. Mari sangari päevast räägivad lähemalt Valentina Semjonova ja Kati Taal.
Neljapäeval, 28. mahlakuud kell 17.00 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõð.
Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõð (Lilleke) esitab loodemaride pärimust Malmõþi piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.
Just Malmõþi piirkond oli 16. sajandil mari sõdade keskuseks. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi alla, Kaasani vallutamisel 1552. aastal liitis Venemaa Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele niinimetatud tðeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid yle 30 aasta (1552–1584).
Mari vastupanuliikumise juht vyrst Boltuð hukkus 26. mahlakuud 1556. aastal Malmõþi linna lähistel. 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas yleskutse pidada tema langemise päeval mari rahvuspyha. Eestis tähistatakse mari sangari päeva alates 1994. aastast.