Postimehe võrgulehes 24.04. toimunud päevakysitluse kohaselt tähendavad lõppenud riigipyhad enamusele eestlastele kas lihtsalt pikka nädalavahetust või siis munapyha.

Kysimusele, mida tähendavad lihavõtepyhad lugejale, vastas yle 3600 inimese ning vastused jagunesid järgmiselt:

47% - lihtsalt pikk nädalalõpp

26,2% - vahva perepüha, mil saab mune värvida

15,9% - ei tähenda midagi

11% - see on üks olulisim usupüha.

Päevakysitlus on enam-vähem kooskõlas uuringutega, mille kohaselt 16% eesti elanikkonnast on kristlased. Kuna venekeelse elanikkonna ristiusklikus on oluliselt kõrgem eestlaste omast, kyynib ristiusku järgivate eestlaste hulk kymne protsendini.

Kuna kysimuses päriti vaid kristliku riigipyha (ylestõusmispyhad) kohta, jääb selgusetuks, kas maausulise muna-, kiige- ja kevadpyha tähistajaid on tõesti kõigest 26,2% vastanuist, või on neid enam.