Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimi: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, lehtemineku-kuu, õiekuu, toomekuu, suvistepyhakuu, suikuu, suvekuu ja kylvikuu. Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud ning kylvikuus tuleb teha enamus kylvitööd. Suvistepyhakuul on suvisted ja algab suvi, kuid tänavu on see pyha kyll pärnakuu 12. päeval.
Lehekuu nimetus on olnud levinud Harjumaal, Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal, Virumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal, Setomaal ning Lätis Lutsi maarahva juures.
Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud yle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pyhendatud kasvujumal Maiusele. Nelipyhikuu nimi on laenat kirikukalendrist.
Lehekuu nimetusi teistel rahvastel
Leedu geguþé – käokuu, Horvaatia svibanj – kontpuukuu, Ukraina травенъ - rohukuu. Hõimurahvastel, Komi oda-kora – kevadrohelus ja puuleherohke, Ersa panzhikov – avamisekuu, Mari aga – põllutööd, Soome toukokuu – kevadiste põllutööde kuu.
Täiel jõul tärkav loond ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid kylvitööde lõppu pyhitsev tõupyha toob rahulikuma aja.
Lehekuu pyhad
Tänavu on lehekuus vaid yks põline pyha - ligupäev. Maahengaus ja suvisted, mis on tavapäraselt lehekuus, on liikuvate pyhadena tänavu hoopis pärnakuus.
09.05. Ligupäeval on puhastatud kyla yhiseid pesupesemiskohti. Kuna meil selliseid enam ei ole, võib igayks oma pesumasina ja sauna korda teha.
Vadja likopäivä on päev, mil tehakse yhiselt korda kyla pesupesemiskoht (vadja. liko). Võrumaalgi on kevadine yhine veevõtukoha korrastamine tuntud.
Yhist pesupesemise kohta kusagil jõe, järve või veesilma ääres puhastasid vaid naised. Pärast pidutseti - söödi, joodi, lauldi ja mängiti. Peole mehi ei lubatud. Mehed puhastasid yhiselt kyla kaevu või veevõtukohta, kuid see ei pruukind toimuda ligupäeval.
Varem tavalised kylade yhised pesupesemiskohad on jäänud siinmail minevikku. Kyll aga leidub igas majapidamises pesumasinaid, vanne, kraanikausse ja kohati pesusaunu, mida ligupäeval puhastada synnib. Olud muutuvad, tavad jäävad.
Rahvatarkusi
Lehekuu kolmandal päeval on ikka öökylmad. Hageri
Kui lehekuu lund tuleb, on pärnakuu ilmad kuumad ehk palavad. Viljandi
Kui mahlakuus soe, siis lehekuus kylm. Tori
Lehekuu kylm täidab salved. Tartumaa
Kivide lõhkumisest. Kui põllu seest kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis peab seda lehekuu ja pärnakuu täiskuuga tehtama, siis on kivid kõige õrnemad. Kärla
Sui oli kuus kuud – 1. lehekuust kuus kuud 1. porikuuni. Mõned arvasid jyripäevast. Karuse
1. mai. Seda päeva väga vanal ajal ei tuntud. Hilisemal ajal, 40 – 50 a tagasi, hakati tähistama lehekuu esimese päevana. Martna 1952
Kuu taevas
Kadukuu pehme aeg 01.05. – 05.05. (kuu loomine 03.05. kl 09.51)
Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 05.05. – 10.05
Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 10.05. – 15.05. (esimene veerand 10.05. kl 23.33)
Täiskuu kõva aeg 15.05. – 19.05. (täiskuu - 17.05. kl 14.09)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 19.05. – 24.05.
Kahaneva kuu kõva aeg (neljas veerand) 24.05. – 31.05. (viimane veerand – 24.05. kl 21.52)
Kaduneljapäevaks saab lugeda 26.05. (neljanda veerandi neljapäev) ning 27.05. (neljandi veerandi neljas päev). Päris kaduneljapäeva, mis jääks kaduaega enne kuu loomist, lehekuus ei ole.
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mytoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana; Zadin, Kristiina; Kaasik, Ahto 2010. Maavalla kalender 10224 (2011).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.
Pyhadest Maavalla koja võrgulehel
Kuva: Ligupäeval tehakse korda veevõtukohad. Mana Kaasik