Eesti pyhapaiku ohustab enim korruptsioon ja vastutuse veeretamine yhelt ametkonnalt teisele, ytles riigikogus äsja moodustatud looduslike pyhapaikade toetusryhma aseesimees Juku-Kalle Raid.
Ta rääkis ERRi uudisteväravale, et teda ajendas toetusryhma mõttega välja tulema hiljutine juhtum Maardus, kus keskkonnaameti loal alustati raietöid, mis on praegu peatatud. "See oli viimane piisk karikasse," selgitas Raid.
Ta selgitas, et praegu kuulub osa looduslikke pyhapaiku muinsuskaitse ameti alla, osa aga keskkonnaministeeriumi haldusalasse. "See tähendab, et käib yhelt ametkonnalt teisele palli veeretamine, aga keegi ei taha vastutada."
Raidi sõnul tekitab probleeme ka näiteks raielubade väljastmine. "See tekitab võimaluse igasuguseks korruptsiooniks, ebaseaduslikuks raieks ja milleks kõigeks veel. Sellele tuleb kuidagi piir panna."
Riigikogu liige leidis, et yheks inimeste teavitamise võimaluseks on pyhapaikade parem tähistamine. Kindlasti ei ole võimalik tähistada kõiki ligi 2500 pyhapaika, kuid suuremaid neist ning elavama liiklusega teede ligidal asuvates kohtades on kyll võimalik seda teha. "Ma usun, et EASi, Maavalla Koja ja meie toeteusgrupi toel me saame sellega hakkama," arvas Raid.
"Ega inimesed kõige hullemad põrsad ei ole, kui neile on selge, et näete siin on pyhapaik. Hullem on see, kui mingid tyybid teevad hiies näiteks lageraiet. Kui raha yletab võimu, siis tekib see jama," märkis ta.
Raid lisas, et hiljemalt paari nädala pärast on toetusryhmal olemas täielik ylevaade looduslike pyhapaikade olukorrast ning sellest lähtuvalt kujundatakse toetusryhma edasine tegevus. Raid ei välistanud ka võimalikke seadusemuudatusi.
Looduslike pyhapaikade toetusryhm kavatseb teha koostööd Maavalla kojaga, kes on suure osa Eesti pyhapaikadest sihipäraselt ära kaardistanud.
Kuva: 2010. a hingedeajal muudeti loodus- ja muinsuskaitse all oleva Palukyla Hiiemäe rajad ametnike heakskiidul teetööde käigus porimylkaks.