Riigikogu keskkonnakomisjoni ja kultuurikomisjoni eilsel yhisistungil oli arutuse all looduslike pyhapaikade kaitsmine ja uurimine ning valdkonna arengukava 2008- 2012 täitmine. Istungile olid kutsutud erinevate ministeeriumite ja ametkondade ning pyhapaikade kaitsmise ja uurimisega seotud asutuste ja yhenduste esindajad, teatas Riigikogu.
Keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul eeldab looduslike pyhapaikade kaitse ja uurimine vastavate ametkondade tihedat koostööd ja ka konkreetseid muudatusi seadustes. Lukase kinnitusel tuleb jätkata valdkonna arengukavas „Eesti ajalooliste looduslike pyhapaikade uurimine ja hoidmine 2008-2012“ pystitatud eesmärkide täitmist. „On vajalik, et vastavad ministeeriumid töötaksid välja ja valmistaksid ette arengukavast tulenevad ja looduslike pyhapaikade kaitset kindlustavad seadusemuudatused,“ ytles Lukas.
Keskkonnakomisjoni esimehe hinnangul peaksid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium arendama ajalooliste looduslike pyhapaikadega seotud tegevuste koordineerimisel igakylgset koostööd. Muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil tuleks aga kaaluda võimalusi Maardu hiie kui pyhapaiga raiekeelualuse ala laiendamiseks ja rahaliste vahendite leidmiseks, lahendamaks võimalikke vaidlusi maaomanikega.
Tänasel istungil osalenud pooled osutasid tõsiasjadele, et arengukava täitmine on takerdunud, ja seda peamiselt majandussurutise ajal tekkinud alarahastamise, kuid ka õigusliku ebamäärasuse tõttu. Sellest tulenevalt on looduslike pyhapaikade väljaselgitamiseks suudetud teha välitöid ja koguda pärimusi vaid paaris kihelkonnas, kuigi arengukava näeb ette umbes yhe kolmandiku Eesti ala läbiuurimist 2012. aastaks ning vastava andmebaasi loomist.
Muinsuskaitse lähtub ateistlikust seadusest
Istungil osalenute hinnangul tekitab raskusi ka see, et looduslikud pyhapaigad on seaduse mõistes täpsemalt käsitlemata. Praegune muinsuskaitseseadus sätestab pyhapaigad samuti kui nõukogudeaegne ateistlik muinsuskaitseseadus ebamääraste kultusekohtadena. Enne II maailmasõda kehtinud Eesti oma muinasvarade seadus käsitles eraldi hiiepaikasid, ohvrikive jm.
Eilsel istungil osalesid kylalistena kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, Tartu ylikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudi vanemteadur Heiki Valk, Maavalla Koja juhatuse liige Andres Heinapuu, Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik jt.
Kuva: Riigikogu