[text]
Täna on

t_saun.gifAjaleht Postimees kysitles Maavalla koja vanemat Ahto Kaasikut maausu teemadel. Eelmisel nädalal avaldas ajaleht kaks artiklit, milles väideti, et eestlastele on omane luterlus või mõni muu kristlik usuvool. Järgnenud päevakysitlusest aga selgus, et lugejad eelistavad ylekaalukalt maausku võõrsilt tulnud uskudele.

Allpool Ahto Kaasiku vastused Postimehele täies mahus.

1. Kuidas teie Postimehe lugejate kysitlustulemust kommenteeriksite? Kas lugejate eelistused tulid teile yllatusena? Palun põhjendage.

Tore ja rõõmustav tulemus, kuid samas ka ootuspärane. Arvatavasti oleks võinud olla maausu toetajaskond veelgi suurem. Eelmisel nädalal, kui lugejakysitlus ilmus, toimus Maavalla koja laager ning uudis selle kohta ei jõudnud meie teabevõrgustikku.

Oleme aastate jooksul jälginud, kuidas koos maausu tuntusega kasvab jõudsalt selle toetajaskond. Maausu sisulisi järgijaid on meie rahva hulgas ju väga palju. Leedotule (jaanitule) tegemine, munapyha, hingedeaja ning koduste jõulude pidamine näiteks lähtuvad maausust. Praegu elavate maausuliste tavade ja tõekspidamiste märkamine ning väärtustamine aitab inimestel end maausulistena või maausu poolehoidjatena määratleda. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas eelmisel aastal korraldatud usu-uuringus määratles end maausulise usutunnistuse järgijana 51% vastanuist. (Kysimus oli: "Pean pyhaks esivanemate põlist pärandit ja loodust ning järgin võimalusel vanu rahvausu kombeid.")

 Ilmselt kasvab maausu poolehoidjate arv veelgi. Korduvad uuringud on näidanud, et ligikaudu 65% eestlastest usub maausuliste esivanemate kombel, et puudel on hing.

2. Milline usk/usund on teie arvates eestlasele kõige omasem? Palun põhjendage.

Põlisele loodususule omaselt on maausk lahutamatu osa meie keelest, kultuurist ja isegi maastikust. Seepärast on maausk vaid eesti ehk maarahva usk. Me kasutame igapäevaselt maausulist sõnavara ja mõttekäike, järgime maausulisi tavasid ning paljud meist järgivad maausulisi põhimõtteid suhetes teiste inimeste ja keskkonnaga. Sõnad jumal, hing, vägi, pyha jpm lähtuvad maausulisest sõnavarast. Põlised soovisõnad nagu tere, head aega, jõudu jpm kannavad maausulist usku sõna väesse ning mõnukat suhtumist oma keskkonda. Väga paljud meist väldivad soovimatu olendi või nähtuse nimetamist, tunnistades sellega sõna/nime väge ning nähtamatuid sidemeid, mis kõike seovad. Usk inimese sõna- ja vaimuväesse ning yleyldistesse väesidemetesse on maausu yks peamisi põhimõtteid. Samuti on maausule sygavalt omased (inim)elu, vabaduse ning looduse austamine. Maausulise eestlase hing on vaba, ega kuulu yhelegi jumalale.

Meie hiied ja teised looduslikud pyhapaigad on looduskaitsealad, kus loodust on kaitstud juba aastatuhandeid. Erinevalt muud usku rahvastest armastame oma kodu ymber puid ning isegi meie kalmistud on puudesalud. Eestlastele on omane maausuline mõõdukas ellusuhtumine, mis ei soosi äärmusi ning on suunatud elumõnu hoidmisele ning elu edasikestmisele. Näiteid selle kohta, kuidas maausk kuulub suuremal või vähemal määral eestlaste igapäevaellu võib tuua lõputult.

Maausk on eestlaste põline omausk. Kui aga otsida omast usku võõrsilt tulnud uskude hulgast, siis määravaks on ilmselt see, kas see austab inimese vabadust, mitmekesisust ning loodust.

3. Kas teie hinnangul on lihtne eestlasi mingisse usku pöörata, kui seda neile nö sobivas vormis serveerida? Palun põhjendage.

Maausulised peavad hingedepyydmist ehk mistahes usulist pööramist kõlvatuks ja isegi inimsusevastaseks. Sama meelt on ilmselt suurem osa eestlasi. Oma tõekspidamiste ja veendumuste valimise õigus on sama isiklik ja tähtis kui näiteks õigus abikaasat või elukohta valida. Seepärast peab koda äärmiselt taunimisväärseks, et Eesti riik rahastab kristlikku misjonitööd ning peab sõjaväes, politseis ja vanglas palgal kristlikke vaimulikke.

Eestlaste leigus monoteistlike võõrusundite suhtes ning samas silmatorkav sallivus erinevuste suhtes on kindlasti omavahel seotud. Võimalik, et seegi lähtub maausust. Maarahva tähtsaim jumal Maaema on ju emaks kõigile rassidele, rahvastele, kultuuridele, usunditele ja jumalatele. Me kõik oleme osa suurest elurikkusest ja mitte keegi ei või seda ohustada.

Vaata lisaks:

Postimees 28.07.10224 (2011)  Maausuline: eestlase hing on vaba ega kuulu yhelegi jumalale

Postimees 21.07.10224 (2011) Lugejaile tundub sümpaatseim maausk

Postimees 21.07.10224 (2011) Professor: eestlane võib edukalt olla ka õigeusklik, katoliiklane või baptist

Postimees 20.07.10224 (2011) Jaan Lahe: millist kristlust vajab tänapäeva eestlane?

Maausust pikemalt

Kuva: saunaskäimise tava lähtub Maavallas maausulisest elmast