Et Kanepi nimi olõ-i pant kana pää, a iks haina perrä, ku pall’o vai veidy meil mõtsa alalõ om, kuis võrokõsõ tsirkõ kutsva ja pall’ost muust sai kuulda 12.–14. põimukuu pääväl Kanepin võrokõisi suvõylikoolin, kirotas Uma Leht.

23. kõrda peet Kaika suvõylikooli alostusõn jäi kõrraga silmä kats vahtsõt esierälist asja: ylikooli rektri vai päälik Elleri Kalle näkk’ uhkõ vällä võrokõisi pidolidsõn suurõnsärgin, ammõdiraha rõnna pääl.

Tõnõ asi, midä «tudõngi» kõvastõ uudisti, olli ussõsildi: «Tubagupalotaminõ (välän) – Locus ad fumandum (extra muros)», «Rõõva–Vestiarium» jne.

Sändse väiku viguri ehk võro- ja ladinakiilse ussõsildi avit’ tetä rektri poig Elleri Kahrut, kiä om ammõdi poolõst vanno asjo välläkaibja (kõgõ inämb tiid tä Assyyriäst, tuu oll’ päält 2000 aastaga tagasi võimsa riik parhilladsõ Iraagi kotussõ pääl).

Kaika suvõylikuul oll’ kokko kolm päivä. Edimädsel pääväl kõnõldi päämidselt ao- ja kultuuriluust, tõsõl pääväl kirändysest-kultuurist ja kolmandal luudusõst.

Märgotama pandsõ Kõivupuu Marju jutt tuust, kuis inemise sakõst ei tiiä, kuis hinnäst pyhän kotussõn yllen pitä.

Suvõylikooli yts päämine kõrraldaja Margna Epp ytel’, et rahvas kitse kõgõ inämb suvõylikooli perämäst päivä. Oll’ olnu lämmä õhkkunnaga kodonõ päiv ja teema olli kah sändse, miä pall’odõlõ kõrda lätsivä.

Sõs selet’ kotussõnimmiuurja Saarõ Evar tuud, kost Kanepi, Koorastõ ja tõsõ kotussõnime peri omma, Kuuba Raineri jutt oll’ mõtsahoitmisõst ja Kalla Urmas kõnõl’, mändside nimmiga võrokõsõ tsirkõ omma kutsnu.

Rohu Urmassõ jutt oll’ Kanepi kihlkunna järvist, mändsit kallu näide seen ojos ja mändsit tsirkõ järvi pääl nätä om. Luudusõmiis oll’ esi kah noorõmban iän kõva kalamiis olnu.

Kotkauurja Sellise Urmas kõnõl’ tuust, ku pall’o kotkapessi mi kandin lövvys ja et noid suuri vägevit tsirkõ väega häste ei tunta.

Tä kõnõl’, kuis yts mutikõnõ oll’ käskny umal vanamehel «kanakull» maaha laskõ ja tõisilõ timäsugutsilõ hiidytämises aia otsa vällä panda.

Ku Urmas «kanakulli» kaema läts’, oll’ tuu hoobis kunnakodas, kiä syy õnnõ kunnõ ja hiiri ja tunnõ-i kanno vasta ylepää määnestki huvvi.

Suvõylikooli kõrraldamist oll’ kaema tulnu ka punt Harglõ kihlkunna rahvast iinotsan Taheva vallavanõmba Rogenbaumi Monikaga. Häid mõttit ja nõvvo oll’ vaia kõrva taadõ panda, selle et järgmäne Kaika suvõylikuul tulõ aasta peräst Harglõn.

Uma Leht