[text]
Täna on

t_t6rma.gifEes ootava suvise nädalavahetuse veetmiseks on põnev ja elamusipakkuv võimalus esivanemate pyhapaikade kylastamine ja pildistamine. Toimumas on hiite  kuvavõistlus "Maavalla hiied 10224".

Maavalla koda ootab ylesvõtteid ajaloolistest maausulistest pyhapaikadest, milleks võivad olla hiied, yksikud pyhad puud, allikad, kivid, ristipuud jm pyhad looduspaigad. Pilti võib teha pyhapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pyhapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile pyyda pyhapaigas toimuvat reostamist, hävitustööd ja selle jälgi.

Võistlusel osalejaid ootab lisaks peaauhinnale hulk eriauhindu parimale puu, kivi, veekogu, kaitstava liigi, andide, hiietavade, hiie valu, Vana-Võromaa, saarte ning Virumaa pyhapaiga ylesvõttele.

Noorte eriauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet aga tunnustab ylesvõtet, millel õpilane või yliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pyhapaiga.

Võistluse peatoetaja on Kehrwiederi kohvikukett. Lisaks panevad auhindu välja Võro Instituut, Maaleht, Maakodu, Eesti Loodus, Loodusesõber, Uma Leht, Roheline värav, Tihuse hobuturismitalu, Saare Foto ja Lahemaa Tervisekool.

Kuvasid saab yles laadida porikuu lõpuni (31.10). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte 19.11. Tartus toimuval Hiie väes syndmusel.

Kuvavõistlus toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Rahvusringhäälinguga.

Lisateavet

Hiite kuvavõistlus toimub neljandat aastat järjest. Eelmisel aastal võitis võistluse Hendrik Relve ylesvõte Tõrenurme hiiepärnast

Mis on ajaloolised looduslikud pyhapaigad?
Algselt loodusliku ilmega paigad ja maa-alad, mida meie esivanemad on kasutanud juba enne 20. sajandit palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks jt maausulisteks toiminguteks on ajaloolised looduslikud pyhapaigad.

Mis on Maavald?
Maavallaks on maarahvas nimetanud oma kodumaad. Lisaks Eesti vabariigi maa-alale hõlmab Maavald praegu Venemaal asuvaid Vadja ja Seto alasid ning Põhja-Lätis asuvaid põliseid maarahva kyli. Maavalla koda yhendab maarahva põlise loonausu kodasid.

Mis on 10224?
Maavalla-keskne ajaarvamine lähtub peale jääaega toimunud Billingeni murrangust, millega Läänemeremaade kohal laiunud jääpaisjärv murdis 10224 aastat tagasi endale tee ilmamerre ning vabastas suure osa meie maismaast. Ligikaudu sama vana on ka meie rahva lugu.

Võistluse tingimused ja lisateavet pyhapaikadest