Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trykiste, loengute jt syndmuste ning koja muude tegemiste tarvis.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast oleme tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.
Kasupäeva korjandus toimub 1. - 30. sygiskuud (01.-30.09.). Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) yks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.
Lähem teave: tel. 56 686 892, koda[at]maavald.ee, www.maavald.ee
Kojast
Maavalla Koda on loodud esivanemate põlise usu ja elma väärtuste hoidmiseks ning edendamiseks. Koda tegeleb hiite jt looduslike pyhapaikade uurimise, tutvustamise ja parema kaitse korraldamisega. Silma hoitakse peal Eesti põhiseaduse nende sätete täitmisel, mis puutuvad loonahoidu, riigi ja usu lahusust ning mõtte- ja usuvabaduse kaitset. Koda seisab vastu kohustusliku usuõpetuse kehtestamise katsetele Eesti koolides ja toetab ilmalikku kodanikeyhiskonda ning oma põliselma tundmise syvendamist.
Lyhike ylevaade koja tegemistest
- Hiied jt looduslikud pyhapaigad hoiavad esivanemate ainelist ja vaimset pärandit ning on meie rahva väekohad. Pyhapaikade uurimine ja hoidmine on seetõttu koja eriline hool. Pyhapaikade haldamise heade tavade juurutamiseks osaleb koda rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) Delose algatuse tegevuses.
- Koda tegeleb riikliku arengukava kaastäitjana pyhapaikade uurimise, hoidmise ja tutvustamisega. Koja esindaja kuulub arengukava juhtnõukogusse ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ekspertryhma.
- Aitame jõudumööda kohalikku rahvast, kes tahab oma pyhapaikasid ja pärandmaastikku hoida. Kunda Hiiemäe kaitsel saime Riigikohtus võiduka lahendi. Kautjala Taaritammemäe ehitus õnnestus mujale suunata. Päevakorras on endiselt Paluküla hiiemäe, Ebavere hiiemäe, Maardu Hiiemetsa jt pyhade paikade kaitsmine.
- Pyhapaiku ja usuvabadust puudutavates kysimustes nõustab koda riigi- ja omavalitsusasutusi. Hiljuti andis koda KIKi toel välja rahvusvahelise looduskaitseliidu juhendi looduslike pyhapaikade haldamise kohta http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4422&op=lugu
- Koda jätkab oma võrgulehel looduslike pyhapaikade kaitset taotlevale pöördumisele toetuse kogumist. Tänaseks on sellega võrgus ja paberil liitunud juba ligi 7000 inimest.
- Koda otsib neljandat korda Hiie sõpra ja tunnustab teda talve hakul pidulikul Hiie väe syndmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Rapla kihelkonna Palukyla hiiemäe hoidjad Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp ning Muhumaa pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo.
- Koda korraldab tänavu neljandat korda ka Maavalla hiite kuvavõistlust. Põliste pyhapaikade kuvasid saab võistlusele saata kuni 31.10 ning võitjate autasustamine toimub Hiie väe syndmusel.
- Maavalla looduslike pyhapaikade kuvanäitus tutvustab põliseid väekohti ja nendega seotud tavasid. Viimase aasta jooksul on näitus yleval olnud ligi paarikymnes paigas.
- Aasta jooksul on Koda korraldanud maausu ja pyhapaikade alaseid loenguid Tallinnas, Tartus, Võrus, Valgas, Põlvas, Elvas, Viljandis, Haljalas, Värskas, Kuressaares jm. Pyyame huviliste kutsetele vastata ka edaspidi.
- Metsa, põlisrahva ja pyhapaikade kaitsel osaleb koda Eesti FSC säästva metsandusstandardi väljatöötamisel.
- Koda väärtustab põliste koduloomade ja taimesortide hoidmist ning ning on yhinenud Maadjas MTYga.
- Tänavu ilmub koja väljaandel 34. korda maarahva pyhi ja ajaarvamist tutvustav sirvikalender (Maavalla kalender 10225).
- Maavalla koja uudiskiri (teabelist), võrguleht ning näoraamatu (facebooki) leht koondavad ja vahendavad nii meie kui teiste põlisrahvaste ja usuvabadusega seotud uudiseid ja lugusid. Uudiskirjaga saab iga huviline liituda koja võrgulehel.
- Maavalla koja kodulehel leiab lähemat teavet rahvakalendri tähtpäevadest, pyhapaikadest, usuvabadusest ja muust, mis põlisrahvastele oluline.
Kuva: annid kivil, Juuru khk